26.02.2021
Marti Kuusik
“See kohtuasi praktiliselt seisab paigal. Tiksub kohtumaja riiulis, sest seal pole ammu enam, mida uurida. Kõik on ammu ära uuritud.
Aga ärge unustage olulist! Asi on riikliku tähtsusega: pidi ju president isiklikult Kuusiku käest vabandust paluma, kui too süütuks osutub.
“Nokk kinni, saba lahti, saba kinni, nokk lahti.” Ei saa lõpuni menetleda, aga ei saa ka asja ära lõpetada.
Kumbki pole sobiv võimalus. Sest oleks väga piinlik, kui riik kohtus puhtalt põruks. Ja on ette näha, et põruks – pole ju isegi kannatanut! Oleks ka väga piinlik, kui asi üldse ära lõpetataks põhjusel, et polnudki midagi.
President peaks mõlemal juhul vabandama. Sama avalikult, kui ta vabandada lubas – otse kaamerate ees.
Ta lubas. Aga tema egokesksus ja eneseuhkus ilmselt siiski ei luba tal seda teha. On’s ta varem millegi eest kunagi vabandanud?
Nii asi seisab ja vindub ja kellelegi ei lähe korda, et see kõik kokku on pikk psüühiline terror Marti Kuusiku, tema pere ja lähedaste kallal. Ja et see on õiguslik farss ning EV kui õigusriigi pikalt kestev mõnitus.
Näib, asi pole üldse Marti Kuusikus. Kogu asja point on hoopis president.”
Harri Kingo