Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kõigi maade korruptsioonivastased, ühinege!

-
01.03.2020
Slovakkias sai üks erakond korruptsioonivastase võitluse sildi all valimisvõidu, aga näis, kas järgmiste valimiste ajaks neil ka midagi ette näidata on.
© EPA/Scanpix

Mistahes loosungliku ütlemise korral soovitatakse kasutada absurdifiltrit ehk sama ütlust ümberpööratuna.

Üks tänane uudis ütleb, et “Slovakkia üldvalimised võitis korruptsioonivastane OLaNO”. (BNS). Teistpidi-uudis kõlaks seega: “Slovakkia valimistel kaotasid korruptsiooni toetavad (korrumpeerunud) erakonnad.”

Kui jätta kõrvale tõesti mitmetes korruptsiooniskandaalides rabeleva Slovakkia, siis võiks küsida – kas mõni erakond mistahes riigis lubab korruptsiooni suurendada?

Kui üks erakond võtab endale korruptsioonivastase võitluse monopoli, siis on ilmselgelt tegu petiste või naiivitaridega. Ajaloos (ka Eesti omas) lihtsalt pole erakondi, kes oleks oma tegutsemise ajal sellest patust eemale jäänud – mingit otsa pidi mingid skandaalid ikka on.

Tegelikult sõdivad korruptiivse tegevuse vastu samuti praktiliselt kõik erakonnad, kasvõi vajadusest, sest riiki ei saa laostada raha äravooluga vasakule ja paremale. Ühed on lihtsalt efektiivsemad, teised ikka “kastavad nokka”, aga Kristallausate Inimeste Erakonda reaalsuses lihtsalt pole ega ka tule.

Kunagi olid Res Publicas mehed, kes nimetasid ennast äraostmatuteks, aga nende teod läksid sõnadest väga kiiresti lahku. Nüüd aga on selliseks umbluu-erakonnaks saanud Eesti 200.

Ilmselt on paljud tähele pannud, kuidas Eesti 200 lubab Eesti majanduse ja kogu riigi korda teha. Paljud lähevadki õnge, aga tasuks siiski meenutada 30 taasiseseisvusaastat, mil seda on lubanud praktiliselt kõik erakonnad – paraku oleme seal, kus oleme.

Eesti 200 ei luba tegelikult ju midagi uut, ainult peenhäälestust “kahesajatajate” moodi. Ja kust satuvad sinna erakonda need targad, ausad ja pühendunud inimesed? Vaadakem, kes seda erakonda lõid – Sorose ülikoolide kasvandik Kristina Kallas, erakondi pidi tormav Margus Tsahkna, koduvallas umbusaldatud Igor Taro ja nii edasi. Ja mida nad on juba teinud – alates Hartlebi lapsevankrirünnakust kuni lõhestava plakatikampaaniani? Ega see, kui erakonnas on mõni firmajuht, tähenda, et nad jagavad üldriiklikust või maailmamajandusest midagi.

Seega – kui keegi lubab olla õilis korruptsioonivastane Superman, siis tasub selles kahelda, sest parimal juhul jäävad need ainult sõnadeks. Võim hakkab ka ausaimale inimesele pähe ja mitte kõik ei suuda siis iseendaks jääda.

Slovakid aga ei hakka kohe kindlasti nüüd korruptsioonivabas riigis elama – ehk vaid pisut ohjeldatud poliitikute ja ametkonnaga riigis.