Täna ametisse astuv president Alar Karis vahetab välja naispresident Kersti Kaljulaidi, mis on üha feminiseeruval Lääne poliitikamaastikul uus huvitav nähtus, sest Eesti uus riigipea esindab just radikaalfeministide rünnakuobjekti, “keskealist valget meest”, kes pidavat kogu maailma hädade põhjustaja olema.
Leedus oli kümme aastat võimul naispresident Dalia Grybauskaitė, kes loovutas 2019. aasta juulis võimu 1964. aastal sündinud Gitanas Nausėdale. Läti presidendiks on 66-aastane Egils Levits ning Soomes 2018. aastal valitud Sauli Niinistö.
Seejuures on valitsuste eesotsas Eestis Kaja Kallas, Leedus Ingrida Šimonytė, Soomes Sanna Marin ja Lätis ainsana mees, Krišjānis Kariņš. Vähemalt Eestis võib ka järgmiseks peaministriks saada mees, sest Kaja Kallas on täielik äpardus ja 2023. aasta Riigikogu valimiste favoriiterakondade seast pole naispeaministrikandidaate loota.
Nii ongi kolme Balti riigi ja Soome eesotsas hilises keskeas mehed. Esmaspäeval astub ametisse Eesti president Alar Karis, kes on suutnud juba ühe põhjaliku apsu teha – ta valis enda sisenõunikuks väidetava KGB-taustaga Toomas Sildami ehk seltsimees Kristjani, mis näitab, et desovjetiseerimist pole Eestis olnud, kaageebeešnikud saavad endiselt kõrgematesse riigiametitesse.
Ka lõhestaja Kersti Kaljulaid alustas presidendikarjääri vaimulikust talitusest loobumisega, mis solvas usklikke.