Kolm järeldust pühapäevasest lapsevankrirünnakust Vabaduse platsil

Kui EL-is ja eriti Saksamaal elavad Marxi ideed jõudsalt edasi, siis pole ka ime, kui Eestisse tulnud sakslane siin “natsismiga” võitlema asub. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Trieris Marxi 200. sünnipäeva üritusel.

Pühapäevane intsident Vabaduse väljakul tundub ammendatud teema olevat, kuid mingid järeldused sellest tuleb siiski teha.

Esiteks – vasakliberaalid keeravad mistahes juhtumist saasta üles ka siis, kui nende endi kaasvõitlejad on konfliktide algatajad, kuid mõistagi tehakse nad ohvriteks. Nii üritasid Krister ja Manona Paris sotsiaalmeedias tõestada, nagu oleks üks isa rahulikult lapsevankriga jalutanud ja pahad Odini Sõdalased nendega tüli norima asunud. Ometigi tunnistas sakslane ise, et talle meeleavaldus ei meeldinud, ta läks endast välja ja trügis ise lapsevankriga turvajatele peale. Muide, seda tuletati Paristele isegi nende endi toetajate poolt kommentaarides meelde.

Teiseks – tülinorija, politoloogiadoktor Florian Hartleb väitis, et meeleavaldus olevatki temasuguste migrantide vastu, mis aga on täiesti meelevaldne tõlgendus. Miiting oli rändepakti vastu, seega hoopis selliste inimeste vastu, kellest üks süütas siinsamas Tallinnas oma naise põlema. Sellist vägivaldset seltskonda ei taha siia keegi ja tore oleks, kui neid ei sooviks ka Hartleb, kuid tema on ilmselt Saksamaal juba “Welcome, refugees”-tüüpi ajupesu saanud. Mõistaks sakslane veidigi ühe väikerahva tundeid, kellel on niigi mitmesajatuhandeline migrandimass juba nõukaajast kaelas, siis oleks temagi siin teretulnud.

Siit jõuame kolmanda momendini – härra politoloogiadoktor tundub tõesti Eesti vaenlane olevat ja mitte sellepärast, et ta on siia võõrsilt tulnud, vaid oma maailmavaate poolest, mida esindab siin teiste võõrideoloogiate viljelejate seas ka Eesti 200. Tallinna Ülikoolis õpetab siinseid tudengeid päris palju temasuguseid, kes oma ainet annavad multikultuursuse seisukohast, on üllatunud ja solvunud, kui üliõpilased talle rahvuslikelt positsioonidelt vastu vaidlevad, ning ei saa aru, miks ja kuidas siinsed noored oma peaga mõtlevad ega lähtu poliitkorrektsusest. Selliseid võõrõppejõude on Eesti kõrgkoolides palju ja nad loovad pinda selleks, et Eesti ühiskond muutuks Saksamaa ja Rootsi sarnaseks.

Ja mõistagi tõestas herr Hartleb taas kord, et konfliktide algatajad on enamasti vasakliberaalid, kes ei salli, kui keegi mõtleb neist erinevalt – nad on alati valmis löömingut tekitama, isegi kui laps kaasas on!

Kommentaarid