11.02.2020
Tallinna Tehnikaülikool
Haritud inimeste tähtsust teab Eesti ühiskond läbi aegade hästi, kuid üha enam kohtab kõrghariduse devalveerumist, sest ülikoolides määravad õpitu kvaliteedi ära ideoloogilised ja majanduslikud, mitte akadeemilised tegurid.
Massimeediale meeldib näiteks gei- või migratsiooniteemadel viidata küsitlustes osalenute kõrgharidusele, seda muidugi juhul, kui nad toetavad neid nähtusi – aga enamasti viitab see kõrghariduse saamisel läbitud ajupesule. Lääne ülikoolide üdini marksistlikust taustast kirjutatakse ja räägitakse ka väljaspool konservatiivset arvamusruumi.
Eestiski on ju näha seda, kuidas tulevaste “kõrgharitute” mõttemaailma suunavad juunikommunist Marju Lauristin, “vähem eesti etnilist kultuuri” nõudev Tartu Ülikooli prorektor Aune Valk, sakslasest lapsevankritankist Florian Hartleb ja paljud teised. Talinna Ülikoolis toimub veebruari keskel lausa populismikonverents, mille suunitlus on selgelt vasakliberalismile toetuv.
Mida on väärt kõrgharidus, kui bakalaureusekraadi kätte saanud noor inimene on valmis muutma oma riiki Kolmanda maailma prügikastiks, võtma omaks lollused, nagu sooneutraalsed liiklusmärgid (kas liiklusohutus ei peaks esiplaanil olema?), ta arvabki, et rassidel ja sool pole mingit vahet või et sugu võib olla 95 eri varianti mehe ja naise vahel jne?
Hiljuti Uutes uudistes avaldatud artikkel “EKRE soovib tõsta kõrghariduse rahastuse mahtu, kuid panna piiri ülikoolile kui migratsioonipumbale” tõi kaasa mitu mõtlemapanevat kommentaari, mida saab lugeda allpool.
“Praegune “kõrgharidus” on lausa häbisilt inimesel rinnas! “Kõrgharitud” on liigagi suures ulatuses kõige ajupestumad ja rumalamad inimesed meie ühiskonnas, ilmselt tänu oma upsakusele “suure kõrge kooli” diplomi omamisest johtuvalt, nii et igapäevaelus enamasti ei suvatsegi oma mõtlemisaparaati sisse lülitada,” arvab üks kommentaator.
Teine arvamus kõlab: “Meil on niigi juba terve armee kõrgelt haritud lödipükse ja müürilillekesi, aga tööjõudu toome sisse Ukrainast. Eesti kontekstis piisab Tartu Ülikoolist – teised ülikoolid tuleb üldse kinni panna, kuid samas tuleb suurendada nn “tehnikumide” võrku. Ülikooli tuleks vastu võtta vaid eriti kõrge IQ isikud või need, kes on muud koolid juba läbinud.
Ülikooli haridus on nüüdseks täielikult devalveerinud – umbes pooled läbivad selle spikerdades – kas meil on sellist saasta tarvis? Praegune ülikool tekitab massilist isikuid, kes on elukauged ja ei suuda reaalselt oma eluga hakkama saada.
Ja kui me veel hakkame lähemalt vaatama, kes on seal õppejõud, siis läheb asi üldse käest ära – ülikoolid on täis bolševikke, kes annavad oma kustumatu panuse, et eesti rahvas välja sureks. Need punaprofessorid töötavad aktiivselt vastu elutervele konservatismile, seega lõhuvad meie tulevikku. Kas meil on vaja selliseid “kõrghariduse” pesasid, mis teevad rohkem kahju kui kasu?”
Raske on mitte nõustuda nende arvamustega nii punaprofessorite kui ka müürilillekeste osas – nagu Trumpi valimisvõidu järel lubasid USA-s sajad elukauged kahekümnendates haritud noored akendest välja viskuda, nii lubas umbes sama kontingent ka Eestis EKRE valitsusse pääsedes Kanadasse emigreeruda.
Kõrgharitu olla on alati olnud omamoodi privileeg, nüüd aga tuleb diplomiga inimest tähelepanelikult uurida – kui palju on punaprofessorid sinu mõttemaailma jaburaks muuta suutnud?
Vasakliberalism suudab ära rikkuda nii kõrghariduse ja harituse kui ka inimlikud tunded, nagu sallivuse, armastuse ja inimlikkuse, tehes need inimestele kohustuseks ka siis, kui nad ise teisi sallides ja armastades õnnetuks saavad.