08.03.2020
Uute Uudiste kaasautor Alver Aria pakub satiirilisel moel välja võimaluse, kuidas poliit- ja muidu turismireisil käinud inimesi ühiskonnas nähtavaks ja hoiatavaks muuta.
„Loen internetist, et Riigikogu liikmed on mures. Saadik Oudekki Loone on Itaalias ja katsetab solidaarselt itaallastega koroonahaiguse riske. Samuti kirjutavad kommentaatorid koroonahaiguse teadete alla, et „kes saab meid keelata reisida“.
Terviseamet ja valitsus ütlevad, et inimesi saab ainult hoiatada ja mingeid keelde meie vabas ühiskonnas rakendada ei saa. Mida teha solidaarriskides rahvasaadiku ja hulljulgete reisihimulistega ning kooli kippuvate nakkusohtlike teismelistega?
Kus muret näed laita, seal tule ja aita! Mina olen alati valmis igas asendis osutama abi nii Riigikogule kui ka Valitsusele. Olen nii vana, et elukogemus lubab leida lahenduse igale probleemile.
Riskijuhtimise teooria väidab, et kõige tähtsam on aru saada võimalikust ohust ja ohust asjasse puutuvaid isikuid. Kuidas aga aru saada, et vastutulev solidaarsaadik on ohtlik?
Selleks tuleb leida kompromiss isikuvabaduse ja ohust teavitamise vahel. Riskipiirkonda vabatahtlikult suunduv isik peab laskma tagasi tulles end märgistada. Temperatuuri mõõtvate kaamerate kõrvale tuleb paigutada pihusti, mis laseb solidaarsaadikule või „suusatajale“ 24 päevaks (mõningatel andmetel on vajalik 48 päevaks) näkku vastava märgistuse. Umbes sellise, nagu nägi filmis „Kartmatu“ šoti mägilastel. Kasutada võiks samasugust värvi, nagu seda rakendatakse turvakaalutlustel rahatähtede märgistamisel.
Eri riikidest saabujatel võiks olla näos erinev värv. Näiteks Hiinast tulevatel reisijatel punane (päikesetõus ja revolutsiooni värv), Iraanist roheline, Itaalia valge (lipu üks värvidest). Mina muidugi eelistaksin Itaalia puhul lillat värvi, sest see on moodne värv.
Kujutame situatsiooni. Kõnnid tänaval või lähed trenni. Kui tuleb sulle vastu näost punane või lilla indiviid, lähed aegsasti teisele poole teed või lased kiiremas korras trennist jalga. Igasugune nakkusoht on välistatud.
Kõik peaksid olema rahul. Ühed kaaskodanikud saavad reisida ja katsetada, kas nad ikka saavad viiruse külge või mitte. Teised, kartlikumat saavad hoiduda „värvilistest kodanikest“ vähemalt ühe meetri kaugusele, nagu seda nõuab Terviseameti soovitus. Ja loomulikult ei lähe kartlikumad kätlema või põsemusisid andma „värvitud kodanikule“. Ka hiljuti Ameerikast koroonakahtlusega konverentsilt saabunud president näeks värvituna üsna moekas välja.
Meie idufirmad võiks mõelda riietuse loomisele, mis oleks kooskõlas näovärviga. Viiruse levides ja püsides saab võib-olla Eestist alguse uus meeste mood – „värvitud mees“. Meeste ja naiste nägude ühesugune värvimine oleks tõsine võit võrdõiguslikkuse volinikule. Naiste nägu varjavate katete vastu võitlejad saaksid argumendi, mis ei diskrimineeriks usulisi veendumusi ja põhineks tervise kaitsel.
Näeme, et Eesti võib olla eesrindlik ja loominguline, nagu seda meie president on rahvalt ja Riigikogult nõudnud. Me ei pea piirduma vaid digitaalse riigi teemaga, vaid tähelepanuväärne ja Euroopat (isegi kogu maailma) innustav saab olla ka lihtsates asjades.”