Kriisijärgsete muudatuste tegemisel tuleb ametnike toolid ebamugavamaks muuta 

Repliik,
- Updated
©Uued Uudised
Ametnikke ei tohi lasta ministeeriumides mugavustsooni vajuda, vaid nad peavad valmis olema kasvõi lahingusse sööstma. Pilt on illustratiivne.

Kuigi jutud sellest, kuidas iga kriis on õppetund, muutuvad juba mantraks, ei muuda see tõsiasja, et just nii see ongi – kriisis näeb ära, mis on rahulikus elurütmis elades tegemata jäänud või valesti läinud.

Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro usub, et mitmed seadused lähevad pärast kriisi muutmisele. “Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus lendab arvatavasti esimesena prügikasti. Aga õnneks ei lahenda kriisi siiski mitte seadused, vaid inimeste otsused ja teod,” kirjutab ta ERR-is.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Külli Taro nendib, et me sattusime väga kiiresti väga raskesse ja ettearvamatusse olukorda. “Andke riigile andeks, kui kiirustamise või kogemuste puudumise tõttu kõik kõige paremini kohe välja ei tule. Aga vead tuleb parandada,” lisab ta, ning täpsustab üht kitsaskohta: “Uskumatult palju segadust on selles, milliseid meetmeid ja milline asutus või isik rakendada saab.”

Taro jutule lisaks tuleb nentida, et üllatavalt palju ametnikkonnast on osutunud oma mugavustsooni, kitsaste ametijuhendite ja sissetöötatud elurütmi tõttu kiirreageerimisel täiesti kasutuks ja isegi kahjurlikuks. Nad pole olnud lihtsalt võimelised muutustega välgukiirusel kaasa minema.

Kui EKRE üritas möödunud kevadel valitsusse pääsedes ametnikke mingilgi moel uuendustega kaasa tulema panna, järgnes algul ringkaitse ning siis opositsiooni ja meedia toel võimas vasturünnak, mida juhtis üks sotsiaalministeeriumi kantsler, kelle haldusalas on nüüd, koroonakriisi puhkedes, kõige rohkem takerdumisi.

Kuigi meedia tegi kantsleritest ja teistest sõrgu vastu ajavatest ametnikest kangelased, kellel püsib riik, osutus see ülesvuntsitud vundament eriolukorras üsna mannetuks. Nende võltskangelaste hädaks on nüüd see, et pole kelle vastu ringkaitset teha ja pole kedagi ka süüdistada, kui oma haldusalas peataolek valitseb.

Tegelikult näitas juba möödunudsuvine vastasseis minister Mart Järviku ja ametkondade vahel, et ministri ebaõiglasest tagandamisest hoolimata kubises VTA ja teiste allasutuste töö olulistest puudujääkidest.

Kui selliseid kitsaskohti ei kõrvaldata ning ametnikkonnale tekitatakse immuunsus ja kõikelubatavus, siis tulevadki kriisiolukordades sellised apsud, nagu praegu terviseameti töös. Nii vajabki kriisist väljumisel muutmist ka avaliku teenistuse seadus, mis lubaks ametnikke pisut rohkem pehmetest toolidest tõusma sundida.

George Martini kuulsas “Troonide mängus” oli Westerose kuningatroon kokku pandud teravatest mõõkadest – selleks, et kuningas selles mõnulema ei jääks, vaid teeks otsused kiiresti ja kaalutletult. Kaudselt sama tuleb teha ka ametnike toolidega.

4 commentsOn Kriisijärgsete muudatuste tegemisel tuleb ametnike toolid ebamugavamaks muuta 

  • Avatar
    Leo Viller

    Siin aitab kõige lihtlabasem kohustuslik rotatsioon, mis arvestab ametnike reaalse ja potentsiaalse tööpanusega

  • Avatar

    @ Nojah

    Kuldsed sõnad ja kuldsed mõtted.

    “Riigiaparaat või siis valitsussektor on ainult üks osa kodanikke, kes on ülejäänud ühiskonna, riigi teenistuses.”
    (Küsimus ongi selles, et mis mehhanismiga seda saavutada… – mil moel panna avalik sektor inimesi teenima…? Praegu on enam-vähem täpselt vastupidi…)

  • Avatar

    Ametnikul PEAB OLEMA: VASTUTUSTUNNE ja austus üldise huvi ees… !!!
    Kui seda ei saa korraldada DEMOKRAATIAGA (valimistega), siis peab tegema nii tiheda sõela ja REAALSE KÕRGE VASTUTUS-STANDARDI,
    et iga LOLL, kellel on küll koolidiplom (vehkida), aga ei ole
    – EETIKAT
    – REAALSEID TEADMISI (näiteks võib tuua suurem osa (pere- jt.)arste, omast kogemusest, kellega olen kokku puutunud)
    … sinna EI RONIKS… !!!!!!

  • Avatar

    Ametnikkond on ülepaisutatud, see on palja silmaga nähtav. Tänane Eesti Vabariik oma üle sajatuhandeseks paisunud teenistujate armeega on muutunud kaaniks ühiskonna turjal, keda võis headel aegadel taluda, kuid kriisiajal peaks hakkama seda parasiiti piirama. Eesti Vabariik ei tohiks olla mingi totalitaarrežiim mille võim püsib ülepaisutatud “toiduahela manuliste” karja najal. Riigiaparaat peab olema nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik.
    Ja ära tuleks lõpetada rahva ja “riigi” eraldamine sõnakasutuses. Riik ei ole ainult ametnikud ja poliitikud, riik on kõigi kodanike ühendus. Riigiaparaat või siis valitsussektor on ainult üks osa kodanikke kes on ülejäänud ühiskonna, riigi teenistuses. Ainult neid “riigiks” tituleerides võõrandatakse teadlikult rahvast. Mis kahjuks on möödunud aastate reformirežiimi ajal paljude inimeste mõttemaailmas korda läinud, aga millega peaks igapäevaselt ja väsimatult võitlema.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused