24.09.2019
Krister Paris – sotsialistliku õigluse eest võitleja.
EPL-i ajakirjanik Krister Paris heietab oma väljaandes pikalt solvumise ja solvamise üle, esinedes ise “heade” eestkõnelejana, kuid kaldub ikkagi igati vastassuunda.
Siin võib aluseks võtta ühe lihtsa, eraldi välja toodud lause Parise pikast loost: “Mõelge, mis sisu omandaks sama seadus, kui viha- ja solvumiskriteeriume paneks kuskilt varjust paika näiteks Varro Vooglaid!”
Üks lause vasakpoolse ajakirjaniku suust muudab mõttetuks kogu tema üllitise – mis õigus on mehel rääkida solvamisest, kui ta ise sildistab räigelt – “Varro Vooglaid kuskilt varjust”.
Parisel ei tule ilmselt pähegi, et ka tema solvas just kedagi ja see inimene ei hakka kunagi tundma sümpaatiat ei tema ega EPL-i vastu – ehk siis istutab ka ajakirjanik väikese vihaseemne maha.
Sellega seoses meenub “Ajurünnak”, kus Marianne Mikko jäi Varro Vooglaiuga väideldes hätta ja nõudis saatejuhilt, et too keelaks “katoliikliku propaganda sekulaarses riigis”. Kui saatejuht selgitas, et mõlemal saatekülalisel on õigus oma arvamusele, vastas Mikko täiesti siiralt: “Aga MINUL on ju õigus!”
Nii see paraku ongi, et kogu sallivusleer ei näe sõna võttes ennast vihaõhutajana, kuigi iga nende kuri väljaütlemine ajab oponentidel harja püsti – ka Paris ei hooma, kuidas ta ennast “heana” ja teisi “kurjana” serveerides solvab ja viha õhutab.
Vasakliberaalide vihaõhutus polevatki vihaõhutus. President näib pidavat õigeks, et tema võib kedagi vihata ning Reformierakonna noorbroiler Tartust väitis, et kui väärtused oponendiga kokku ei lähe, võib talle soovitada ennast põlema pista küll.
Krister Paris aga tõestas taas, et temasugused vasakäärmuslased võtavad endale õiguse otsustada, kes on paha ja kes on hea ning et sotsialistlik vihaõhutus on tegelikult “heade privileeg”.
Ja lõpetuseks – alguslugu õnnetust Krister Parisest, keda suur kasvu “kapp” provotseerivalt solvas, on liiga klišeelik, et olla tõsi – see on mõeldud ohvrimentaliteedi tekitamiseks ja kaastunde väljapressimiseks. “Suur mees” peaks Parise käsitluses olema ekreiit, tema aga õiguse eest võitleja – teine kord võiks midagi paremat välja mõelda.