Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kui europarlament ei tunnista rahvuslippe, siis pole rahvusriikidel vajadust ka tähelippe lehvitada

-
15.01.2020
Eesti lipud Toompea lossi Valges saalis
© UU

Teisipäeval tuli Strasborgist teade, et Euroopa Parlamendi president David-Maria Sassoli laskis saadikute laudadelt kõrvaldada rahvuslipud.

Tegu on föderalistide otsese rünnakuga rahvusriikide Euroopa Liidu vastu. Sellega seoses oleks paslik vaadata sama pilguga ka EL-i tähelippe.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas juba laskis EL-i lipud Riigikogu Valgest saalist välja viia – need olid sinna pandud Eesti eesistumise ajaks ja seega tuli rahvusparlamendis taastada suveräänsuse sümbolite olemasolu.

Praegu aga oleks täiesti õigustatud EL-i lippude mahavõtmine igast kohast, kus see pole otseselt seotud Eesti euroliikmelisuse rõhutamisega, näiteks koolide või omavalitsuste juures. Me oleme küll EL-i liige, aga ei pea seda esile tooma seal, kus sellel pole tseremoniaalset funktsiooni.

Euroopa Liidu föderalismimeelne osa on asunud rahvusriike survestama – me peame tekitama vastusurve, et säilitada ühendus rahvusriikide liidu tasemel. Me oleme ikkagi ennekõike suveräänne rahvusriik ja alles siis koos teiste endasugustega ühise Euroopa pere liige. Kui meie identiteeti ei tunnistata, siis on ka meie suhtumine vastav.

31. jaanuaril lahkub EL-ist Suurbritannia, aasta lõpus aga seadsid liikmelisuse kahtluse alla Poola ja Hispaania. Poolakad leidsid, et ei saa lõputult kohtureformi seadust lahjendada ja peab riskima sellega, et Poolat ei peeta EL-is jätkamiseks sobivaks.

Hispaania aga sattus raevu, kui Euroopa Kohus otsustas, et Kataloonia endisel presidendil Carles Puigdemontil ja eksministril Toni Cominil on europarlamendi saadiku puutumatus, mistõttu ei kehti Hispaania rahvusvaheline vahistamismäärus. Vihas hõigati maha arvamus, et sellist suveräänsust piiravat liitu pole Hispaaniale vaja.

Seega siis õõnestab EL föderaliseerimisega iseenda jalgealust.