Kui on häda, siis tuleb minna WC-sse, mitte püksi lasta

Repliik,
- Updated
©Ingmar Muusikus/Ekspress Meedia
Isegi see kuulutus on asjalikum kui mõni Riigikogu otsus.

Just nimelt nii võib kokku võtta põhiseaduskomisjoni koostatud Riigikogu otsuse “Riigireformi ja hea halduse põhialused” – hunnik loosungeid, mis kedagi ei kohusta ega pane kedagi vastutama, ja mida reaalses elus lihtsalt eiratakse.

“Valitsussektori töö korraldatakse ümber nii, et probleemid lahendatakse kiirelt ning loobutakse ebavajalikust tegevusest ja liigsest halduskoormusest.” “Tähelepanu ja vahendid suunatakse eelkõige inimestele teenuste pakkumiseks ning nende elus tekkivate probleemide lahendamiseks.” Selliseid pealtnäha õigeid, kuid ülimalt õõnsaid lauseid on kogu dokument täis.

Tegelikult pole asi ju nendes põhimõtetes, vaid elluviimises ja inimeste endi tunnetuses, et selliseid reegleid tuleks järgida – neid ei tule mitte järjekordselt paberile panna ja aplauside saatel allkirjastada. Dokument on sama sisutühi nagu Keskerakonna loosung õiglasest riigist, kui samas erakond ise käib kohut, maksab trahve ja teeb vahet “omade” ja võõraste vahel.

Eesti riigivõim laseb sadu miljoneid Läti ja Soome suunal tuulde ja keegi ei vastuta – miks peaks pärast sellise dokumendi heakskiitmist midagi muutuma?

“Eesti riik rajaneb põhiseaduse aluspõhimõtetel ja neid ei muudeta” – mis kasu on selle deklareerimisest, kui Kohtla-Järvel lastakse just põhja põhiseaduses kirja pandu eesti keele kaitsmisest ja eesti rahva kestmisest?

“Reguleeritakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik” – hea põhimõte, kuid paraku järgneb kohe: “Riik lähtub õigusloome heast tavast igal tasandil, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel. Võimalikult palju rakendatakse põhimõtet “üks kahe asemel”.”

See on küll hoiatav – kui Euroopa Liidu õigust rakendatakse “üks kahe asemel”, siis tähendab see senise praktika järgi küll EL-i direktiivide eelistamist ja sealt juba küll põhimõtet “reguleeritakse nii vähe kui võimalik” ei järgne – juba praegu surutakse Eestis loodavasse seadusandlusesse 90% ulatuses eurodirektiive, sealhulgas ka neid, mis pole kohustuslikud.

Lõpuosa “Selge vastutus” on eriti vaimukas. “Poliitiline ja administratiivne vastutusahel peab olema selge.” Kas see siiani polnud? Ju siis mitte… Võib-olla teeks ühe lihtsama ja lühema Riigikogu otsuse – “Ära ole selline mölakas!”?

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused