14.09.2021
President Kaljulaid Riigikogus. Õnneks on see juba minevik.
Riigikogu sügishooaja avaistungil pidas traditsioonilise tervituskõne president Kaljulaid, kuid saalist puudus sel ajal vähemalt 19 rahvuskonservatiivset saadikut, kes lahkusid kõne ajaks saalist.
Rahvuskonservatiivide motiiv on üks: Kaljulaid pole rahvusmeelsete inimeste president, vaid globalismimeelsete oma. Kuigi president peaks esindama kogu rahvast, on Kaljulaid kogu oma võimuloleku ajal esimestele vastandunud, EKRE osas aga on ta tunnistanud oma vihkamist.
Õhtuleht meenutab, et 2019. aasta aprillis, kui ametisse astus Keskerakonna ja EKRE valitsus, lahkus president Kaljulaid riigikogu presidendi loožist, kui IT- ja väliskaubanduse minister Marti Kuusik vannet andis, ning Kuusikul tuli pärast vande andmist kummardada tühjale loožile. President naasis tookord oma kohale loožis järgmise ministri, välisminister Urmas Reinsalu vande ajaks.
Nüüdseks on Marti Kuusik õigeks mõistetud ja president ka moka otsast vabandanud, aga rahvuskonservatiividel pole endiselt vähimatki põhjust teda oma presidendiks pidada.
Kaljulaid ei suuda kunagi jätta tegemata torkeid rahvuskonservatiivide suunal ja ka esmaspäeval väitis ta, et “on neid, kes pidevalt unustavad, et selles saalis räägib igaüks, kes suu lahti teeb, alati kogu oma rahvaga. Mitte ainult konkreetse küsija või vastajaga. Kas see on häda mõistuse pärast või teadlik tegevus parlamentaarse riigikorra naeruvääristamiseks, teavad vaid nemad ise”.
Tõenäoliselt oli see vaenuväide suunatud taas EKRE pihta, samas kui Kaljulaid ise on Riigikogu saali kasutanud vihkamise õhutamiseks ja süütuse presumptsiooni jalge alla tallamiseks, nagu näitab Õhtulehe vahendatud juhtum või riigipea viimane kõnegi.
Kui president pole osale ühiskonnast vastuvõetav, siis pole mõtet ka tema vaenukõnet kuulata.