04.10.2020
Raivo Aeg, Kersti Kaljulaid ja Mikk Pärnits (ei ole perepilt)
Kui vasakpoolne väljaanne Eesti Päevaleht tõstatas mõne päeva eest “terava” küsimuse “Kas riided peaksid olema võimalikult sooneutraalsed?”, ei osanud loo autorid vist arvatagi, kui kümnesse nad pealkirjaga panevad.
Nagu näha, on küsimuse asetus selline, et kas riided peaksid (toimetuse rõhutused) olema sooneutraalsed. Vasakpoolse ajalehe jutt ei käi mitte õigusest, võimalusest või lihtsalt moevoolust, vaid kohustusest.
Sooneutraalselt tohivad praegugi kõik riides käia ja ega vastassoo riietegagi käimist keegi keela, kuigi see mõjub ühiskonna suuremale osale ärritavalt, sest on paljude jaoks otseselt vastuolus eetiliste ja esteetiliste põhimõtetega.
Kogu selle kampaania varjatud eesmärk on ju tegelikult teine – see isegi mitte ei propageeri sooneutraalset riietust, vaid sondeerib pinda kohustusele sooneutraalselt riietuda. Ehk siis näevad autorid ette, et kunagi kas naised loobuvad kleidist või hakkavad ka mehed seda kandma – et keegi ei taipaks riietuse järgi, kellega on tegu.
Ega Mikk Pärnitsat nähes polekski Eesti asjades täiesti võhik inimene midagi aru saanud – üks luider, kõverajalgne ja kurvideta naisterahvas teise endasuguse kõrval seismas, ainult Raivo Aeg mehelikuna kõrval.
Siin võiks paralleele tõmmata kogu homoagendaga – ega keegi tegelikult geide õiguste pärast võitle, homoagenda tegelik soov on kogu homomaailm kõigile peale suruda.
Kogu selle “euroopalike väärtuste” pealetungi puhul on päris huvitav küsida, mida need vasakpoolsed ise arvavad – kaua normaalne ilmarahvas teie lolluste levitamisega lepib? Reaalselt võttes peaks inimestel kunagi kõigest sellest kõrini saama, kui järsku enam naisi ja mehi ei ole, põlisrahvaid ei ole, moraali ei ole, piire ja pidureid ei ole.
Kui konservatiivne maailm sellele hullusele pidurit panna ei suuda, siis teevad seda päris kindlasti moslemid, kes juba Lääne-Euroopat uputavad – no pühasõdalasi vasakliberaalid küll seelikutesse ei pane ja üheksakümne üheksaks eri “genderiks” ei jaota.