Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuidas “näoraamat” mind Kremli suuvoodri tõttu ähvardama asus

-
21.01.2020
Kremli trollid on kogu internetis suur probleem. Pilt on illustratiivne.
© Reuters/Scanpix

Kolmapäeval postitasin Uute Uudiste FB-lehele ja EKRE Sõprade Klubisse hoiatuse Kremli trolli Alexey eest, kes provotseerib rahvuskonservatiivsetes keskkondades kaasvestlejaid oma räigete Putini-meelsete kommentaaridega.

Muuhulgas kutsusin kõiki lugejaid üles Alexeyd lihtsalt eirama ja mitte laskuma temaga sõnelustesse – las iriseb omaette.

Mõne tunni möödudes pärast minu üleskutset saabus Facebookilt hoiatus, et ma olevat postitanud vihakõne ja seega sain sanktsioonihoiatuse. Ilmselt põhjustas selle Alexey kaebus, kes kartis tema tegevuse piiramist.

See lugu näitab, kuidas Kremli trollimasin on ennast sotsiaalmeediasse sisse söönud ja nende vihakõnereegleid ära kasutab. Vähe sellest, et Alexeyd ei saa mingite keeruliste algoritmide tõttu blokeerida, tema eest ei saa avalikult isegi  hoiatada – Facebook tõttab putinistile appi.

Ma ei saa kindlalt väita, et kõnealune tegelane on Kremli troll (ta võib olla ka süvariigi provokaator), kuid tema postitused on valdavalt venemeelsed ja kuidagi edukalt oskab ta ka mistahes blokkidest kõrvale hiilida. Lisaks muidugi ületamatu oskus inimesi raevu ajada, mis vihjab putinistile.

Mehe kommentaatorinimi on Alexey Kroshchenko ja kasutan ära Uute Uudiste Facebooki-välist keskkonda selleks, et kutsuda lugejaid üles teda edaspidi täiel määral ignoreerima. Las pritsib sappi omaenda “meeldivas” seltskonnas.

Aga siit on ära näha ka see, kuidas vihakõneseadusi saab ära kasutada nii, kuidas ilmselt seda ka liberaalid ette ei ole näinud. Kui kord putinistid peaks söandama Soome okupeerida ja seal mõne Otto Vilgelmovitš Kuusineni võimule upitada, siis saavad nad soomlaste praeguse vihakõneseadusega edukalt okupatsiooni ja kvislingite kritiseerijaid vait sundida. Nii nagu Hitler kasutas ära Weimari Vabariigi vastavat seadust oma oponentidega arvete klaarimiseks.

Jüri Kukk, toimetaja