15.07.2019
Kuigi Eestis tahetakse end sageli määratleda Põhjamaana, on maailma silmis ta ikkagi Ida-Euroopa.
Viimasel ajal oleme päris palju kuulnud ühte ja teist poliitikut või kommentaatorit hädaldamas selle üle, et miks Eesti end Ida-Euroopa riigi, mitte Põhjamaana määratleb.
Sellest hullusest on nüüd kinni haaranud ka lätlaste uus president, kellele meie rahvusringhäälingu ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam kaasa plaksutavad.
Me võime rääkida kultuurist ja geopoliitikast, kuid tõsiasi on see, et Põhjamaaga seostamine on meie jaoks pigem vägivaldne lüke.
Kes vähegi ilmas ringi käinud, see teab, kuidas meid mujal positsioneeritakse. Läti kohta seda enam, aga Eesti on enamasti Ida-Euroopa, parimal juhul Baltikum, kuid mõnikord jätkuvalt ka Venemaa osa.
Kui öelda, et me asume Euroopa idapiiril, siis lööb veidi pildi selgemaks, kuid üldiselt sa võid rääkida oma naabritest Venemaast, Soomest, Rootsist või Lätist, sellest ei saa keegi aru või tehakse viisaks nägu, et „ah seal“.
Kui näitad mõnele lõunamaalasele telefonist lumist maastikupilti, siis seostub see Põhjamaaga küll, kuid millistest põhjamaistest kultuuriruumist siinkohal räägitakse, on üsna arusaamatu.
Me ei saa oma maad mujale tassida ja peame leppima, et meie geograafiline asend on siin Ida-Euroopas ja sellisena tuleb seda ka võtta. Nii kurb, kui see ka pole. Ei aita seegi, kui me oma trikoloori ristilipuks teeme.
Me kipume end küll mõtlema suuremaks ja tähtsamaks, kui tegelikult oleme, aga oma saatsue eest ei pääse keegi.