23.07.2020
Meediamajadest voolab välja sõnasoppa. Pilt on illustratiivne.
Kolmapäev (ja aeg enne ning pärast) näitas ära, kui mutta on vajunud Eesti peavoolumeedia, kes lükkas osa tähtsaid teemasid tahaplaanile ja keskendus tülide õhutamisele.
Pikka aega koos maasikakasvatajatega ukrainlasi nõudnud ajakirjandus vahendas vaid mokaotsast ja tagumistel lehekülgedel uudist viirusekandjate leidmisest värskelt saabunud võõrtööliste seas. Ei mingeid järelepärimisi vastutajatelt, kommentaare asjaosalistelt, ennustusi võõrtööjõu tuleviku osas… täielik vaikus!
Kuna Reformierakonna liider Kaja Kallas sai esikülgedele talle mitteomase uiguuride-vastase genotsiidi teemaga, siis oli päevases poliitikasaates ilmselt kavas ukrainlaste teema, kuid see kukkus ohtlikuna ära.
Nüüd peksab ajakirjandus täie rauaga seda teemat, et Jaak Madisoni ja Martin Helme seisukohad taastuspaketi osas ei kattu. Ja siis? Alles pas(a)undas meedia sellest, et Helmed hoidvat erakonda raudses haardes, aga kui selgub, et erakonnas on demokraatia, ja inimesed tohivadki erinevalt arvata, siis on meediahüaanid kohe väidetavat lõhet laiemaks käristamas.
Kui aga Isamaas tekivad “parempoolsed”, siis seda teemat lõhenemisena keegi esile ei tõsta – vastupidi, antakse sõna Jaak Aabile, kes lõhet ei näe, ja Michalile, kes sikutab koos Kaja Kallasega Isamaad Reformierakonna teki alla.
Hiljuti ujus välja kellegi poolt lekitatud algne variant välismaalaste seaduse muudatustest ja nagu märkis siseminister Mart Helme neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, läks lahti koalitsiooni lõhestamiseks – mustandi variandis eelnõuvariant topiti Urmas Reinsalule, Mailis Repsile ja ei tea kellele veel nina alla, et saada negatiivne vastukaja. Ajakirjanduseetikast pole haisugi – varastatud eelnõu kohta nõuti seisukohta inimestelt, kellele see mõjus üllatusena, ja seda kasutati ära leheneegrite kirvetöös.
Ühtegi meediaväljaannet ei huvita see, et Mart Helme on õiget juttu rääkinud nii “viiendast kolonnist” Eestis, Saksamaa relvajõudude seisukorrast, “õõnespeadest” ülikoolides kui ka koroonaviiruse levikuohu kohta, mis on kõik tõestust leidnud.
Eesti meediamaastikul asjad mitte ei parane, vaid lähevad aina hullemaks. Kõmunäljas ei loe enam miski ja Juhan Peegeli jutt ajakirjanike inimeseks jäämiseks hajub võidukate kiskjamöirete tõttu tühjusesse.