Lätlased “pingviinide paraadi” ei pea – eestlastele on see mõttekohaks, sest ühiskonda ühendavat rolli pole sest sündmusest kujunenud

Läti vabariigi aastapäeval, 18. novembril, esines saates “Plekktrumm” Tartu Ülikooli läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga, kelle sõnul Lätis nn. pingviinide paraadi ei ole ja keegi ei oska seda ka tahta. Küll aga peetakse Riias võimsat rahvapidu ilutulestikuga.

IlzeTālbergale tuli talle üllatusena, kui Eestisse elama saabudes kõik rääkisid vabariigi aastapäeva paiku presidendi vastuvõtust. “Järgmisel päeval Eestis lehed kirjutavad, kes mida kandis, mis on mõnes mõttes ebaoluline,” märkis lätlanna.

Pole vist mõtet hakata rääkima, kas Eestile on “pingviinide paraadi” vaja, sest kindlasti on arvamusi seinast seina. Küll aga peab tõdema, et mingit üldrahvalikku, ühiskonda ühendavat rolli sellel sündmusel pole. Pigem vastupidi – kui on teatud määral rasked ajad, ajab see inimesed pigem närvi.

Vastuvõtt ei ühenda isegi mitte poliitikuid ja erakondi, sest juba ammust ajast on “pingviinide paraadi” küllakutset teatud poliitiliste antipaatiate tõttu demonstratiivselt eiratud. Küll aga on pikki aegu kõmumeedial millest rääkida, ja sealgi ilgutakse selle kallal, mis oli kellegil riietuses valesti – ülekandest on saanud moesaade.

Kui üritus on mõeldud rahvusvahelisele diplomaatilisele korpusele ja kohalikule “õigele”poliiteliidile, siis võiks selle teha vaadatavaks mõnel kõrvalkanalil, näiteks ETV2-s, mitte muuta ülekannet päevasündmuseks – neid sündmusi on sel päeval niigi küllaga.

Kuivõrd aga presidendi vastuvõtuga samal ajal toimub tavaliselt juba traditsiooniks kujunenud rahvuskonservatiivide tõrvikurongkäik, siis on “pingviinide paraad” aastaid olnud eliidile seda rahvarohkeks muutunud sündmust varjutavaks ja neid endid esiletõstvaks ürituseks.