Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Libauudis lastakse süüdimatult lendu, edasine pole enam oluline

-
08.05.2019
5mHHib5iqn7BM9AKmIp2h3

Eile teatas Õhtuleht suure pealkirjaga, et EKRE uueks väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministriks saab Kristiina Ojuland.

Kuigi pealkirja taha pandi küsimärk, oli linnuke lendu lastud ning seda teemat kultiveerisid ka teised infokanalid, rääkimata sotsiaalmeediast.

Ometi oli tegi puhtakujulise valeuudisega, mille olid ajakirjanikud ise välja mõelnud, kui viisid kokku vihje Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) võimalikust liitumisarutelust EKREga. Muide, võimalikku RÜEga ühinemist ei tulnud EKRE juhatuses isegi jutuks.

Ja kuna Ojuland on tuntud ka kui RÜE käimatõmbaja, siis lasi ajakirjanik vabalt fantaasial lennata ning valeuudis võis ilmuda igasuguse valehäbita tuhandete lugejate ette, et hakata kujundama ühiskonna arvamust. Isegi Ojulandilt küsiti enda väljamõeldise kohta kommentaar.

Ministrikoht, mida seni peeti üsna marginaalseks, on nüüd järsku Eestis peateema number üks.

Meediamajad peavad tulist võitlust selle üle, kes enne saab nime välja käia ning seejärel läheb lahti võidujooks selle peale, kes enne saab selle nime hävitada.

Tänaseks olid need „uudised“ Ojulandist sujuva näpuliigutusega veebikeskkonnast kustutatud. Küll aga tekkis sinna juba uus teema: Õhtulehele teadaolevalt ei läbinud väljavalitud kandidaat taustakontrolli. No kuulge, „Õhtulehele teadaolevalt“, ei ole mingi argument kas või sellesama Kristiina Ojulandi näitel.

(Liba)uudiste tootmise kaitseks võttis kahel leheküljel tänases Eesti Ekspressis sõna kogenud ajakirjanik Sulev Vedler, kes oli üks Marti Kuusiku vastu suunatud paskvilli autoreist.

Artiklit, mis koosnes lõviosas väljavabandamistest, miks tema allikatel nimesid pole, et kuidas lugejaile anonüümsed allikad ei ole tegelikult tema jaoks anonüümsed ning ajakirjanikuna peab ta neid nende enda huvides kaitsma, ilmestas hoopis pealkiri stiilis, et Kuusiku vastu esinenud tunnistajaid jälitati nagu maffiafilmis. Loos oli selle kõlava pealkirja kohta vaid üks lõik. Fakt ise on seejuures ülimalt vähetõenäoline, sest löögi alla pandud minister ei saanud kuidagi enne leheloo ilmumist isegi täpsest süüdistuste sisust teadlikki olla.