Marju Lauristini rahvuslus: pealt sinimustvalge, seest padupunane

Repliik,
- Updated
©Uued Uudised
Sots Lauri Läänemetsa avaldus on selge ideoloogiline rünnak. Pilt on illustratiivne.

Kui juunikommunistide järeltulija Marju Lauristin väidab, et korralikud inimesed häbenevat ennast juba rahvuslasteks tunnistada, siis tekib kohe küsimus – mis on sotside “korralikel inimestel” rahvuslusega asja? Nemad pole kunagi rahvuslased olnudki.

Sotsid koos Lauristiniga on hetkel äärmuspopulistide staatuse auga ära teeninud – kui võtta aluseks see, miks Eesti riik üldse loodi, on nende seisukohad kõige kaugemal eesti rahva soovidest.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Lauristin kirjutab pikalt riigi arengutest, unustades seejuures märkida, kuidas tema ise on algusest peale töötanud vastu neile arengutele, millele eestlased Laulva revolutsiooni ajal lootsid, ennekõike rahvusriigile.

Kogu Lauristini jutt on suunatud sellele, et seostada igas asjas EKRE-t nõukogude võimuga, mis on ometigi tema pärusmaa. Ehk seetõttu oskabki ta paralleele tuua.

Lauristin vassib otseselt asjas, mida tema kui sotsiaaldemokraat peaks teadma. Nimelt väidab ta: “Kui kaugel on siit Vladimir Iljitš Lenin, kes kuulutas ennast bolševikuks, olles tegelikult ise vähemuses?”

Vikipeedia ütleb, et bolševik-menševik (enamus-vähemus) mõiste tekkis VSDTP II kongressil 1903. aastal, kus radikaalsed sotsiaaldemokraadid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani VSDTP Keskkomitee valimisel häälteenamuse. Sellest osaluse jaotusest tekkisidki VSDTP-siseste fraktsioonide jaotuses nimetused “vähemlased” ja “enamlased”.

Kui Lauristin valetab näkku sellises küsimuses, siis valetab ta kõiges. Seejuures on Lauristini sõnad vastus küsimusele, kas EKRE noored olevat rumalad. Kes siin rumal on, teadlikult või teadmatult?

Ilmselt Lauristin siiski teab nende mõistete tegelikku tausta, aga otsustas ikkagi propagandistlikult teist versiooni kasutada.

Lauristin väidab: “See, et meie eeskujudeks seatakse Põhjamaade asemel Ungari ja Poola – see ei vii edasi meie kultuuri, ei taga meie keele püsimist ja on ohtlik Eesti riigi julgeolekule.”

See on äärmiselt demagoogiline väide. Just Ungari, kus on pandud suurt rõhku ungari lastele ja peredele ning rahvuslusele, viib madjaritele keelt ja kultuuri edasi, kusjuures Ungari ja eriti Poola on väga aktiivsed NATO-s. Multikultuurses Rootsis seevastu on rootslased rahvusena täiesti maha surutud, eelised on antud sisserändajatele koos nende granaadikultuuriga.

Kuigi Lauristini teravik on sajaprotsendiliselt EKRE pihta suunatud, saavad pihta praktiliselt kõik – nimelt väidab ta: “Niisugune Eesti riigile kahjulik olukord on kestnud nüüdseks 17 aastat.” Seega arvab proua, et tema ja sotsid on ainus alternatiiv.

Seda kinnitab ta sõnadega: “Olukord, kus madal vaimne horisont, ebakompetentsus ja põhimõttelagedus on tõstetud pjedestaalile, kus ei häbeneta olla lausrumal, ei saa kaua kesta.”

Lauristin võiks rohkem käia Riigikogu rõdul ja vaadata oma Indrek Saart ilutulestikku korraldamas ning Riina Sikkutit keskmist sõrme näitamas, kuulates vahelduseks rahandusministri selget juttu, kui temalt asjalikke küsimusi küsitakse.

Ega Lauristini intervjuust midagi üles korjata polegi – tavaline sotside jutt sellest, kui allakäinud on kõik teised ja kui progressiivsed on nemad ise.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused