03.07.2019
Rahvuskonservatiivsete poliitikute kõnekasutus on toonud käibele “EKRE retoorika” mõiste. Erakonna aseesimees Martin Helme kõnetoolis.
EKRE aseesimees Martin Helme hindab, et pärast Euroopa riikide liidrite pikema kauplemist on paika saadud uue Euroopa Komisjoni võtmeisikud, kuid avanev pilt on nukker – üks vasakliberaalne fanaatiline euroföderalist teise otsa.
Martin Helme: „Komisjoni presideniks saab saksa nö konservatiiv Ursula von der Leyen. Tegemist on Brüsselis sündinud eurokraadi tütrega, kes on korduvalt väljendanud seisukohta, et Euroopa Liit peab muutuma ühendriikideks. 2011 ütles ta, et tema eesmärk on “Euroopa Ühendriigid, sama mudeliga nagu Šveits või USA”. 2015. ütles ta, et tema eesmärk on EL-i oma armee.
Tähelepanuväärne on see, et kuigi ta kuulub väidetavalt konservatiivsesse erakonda on ta juba pikemat aega olnud homoabielude eestvõitleja ja peab vajalikuks neile ka lapsendusõigust. Soovib võrdõiguslikkusse nimel naistele kvoote ettevõtete juhtkonnas.
Tema teine lemmikteema paistab olevat immigratsiooni soodustamine. 2015. aastal võttis ta teravalt sõna Ungari vastu, kui Orbani valitsus kasutas veekahureid piirile tunginud masside tagasi tõrjumiseks.
Samavõrd, kui talle ei meeldi Ungari, meeldib talle Venemaa. 2014. aastal keeldus ta kaitseministrina Ukrainale relvi müümast põhjendusega, et see võib provotseerida Venemaad. Sanktsioonide küsimuses Venemaa vastu on ta olnud väga ambivalentne. “Sanktsioonid teevad kahju mõlemale poolele,” on üks tema mõttekäik, millelt liikus edasi väitele, et tuleks ikkagi läbi rääkida.
Sisepoliitikas on ta kuulsust võitnud kampaaniaga piirata internetivabadust ja sellega, et oli uurimise all doktoritöö plagiaadikahtlusega. Selles osas leidis kõrge komisjon hiljem, et töö oli vaid 20 protsendi ulatuses küsitav. Vakrast ikka parem… Lisaks lasi ta teha ministeeriumi rahaga kolme miljoni euro eest sotsiaalkampaaniaid oma poliitikate populariseerimiseks.
Euroopa välisministriks saab Hispaania sotsialist. Ülemkogu presidendiks aga Belgia liberaalist peaminister Charles Michel – Guy Verhofstadti kunagise valitsuse liige ja ideeline kaksik.
Mida selline kompott sisuliselt tähendab? Tähendab seda, et konflikt enda suveräänsusest hoolivate liikmesriikide ja võimukaaperdusele fanaatiliselt orienteeritud komisjoni vahel saab lähiaastatel olema oluliselt rängem, kui siiani. Sellise kaadri pukki panek garanteerib järgnevatel aastatel euroliidus permanentse ja olemusliku võimukriisi. Brexitist on tehtud täpselt valed järeldused: keskvõimu lõdvendamise asemel on vajutatud võimu koondamise pedaal põhja.
Ennustan, et see viib eurokraatide püha ürituse nende poolt valitud kiirusel kraavi.”