26.02.2020
Sõnadeta. Pilt on illustratiivne.
Eesti peavoolumeedia ja tema suunajad armastavad rääkida ajakirjanduse professionaalsusest, samas kui kõik karjub näkku sellest, et tase on allpool igasugust arvestust.
Ajakirjanike kohta on öeldud, et proff peab saama intervjuu nii prostituudilt kui ka pühasõdalaselt. Eesti leheneegrite puhul võtaks ka hoor oma väärikuse riismed kokku ja sülitaks neile näkku, pühasõdalane aga lõikaks neil pikemata kõri läbi.
Noored ajakirjanikuhakatised on võtnud kehva eeskuju “parim enne” ületanud ja “kõlbulik kuni” lähedale jõudnud Vilja Kiislerist, kes teatas rahvuskonservatiivist naispoliitikule otse-eetris, et ei tahaks temaga isegi mitte rääkida – ja selline vihast värisev tegelane julgeb nüüd Varro Vooglaidu kurjuse kehastuseks nimetada.
Delfi järjekordne vihkaja Dagne Mihkels kordas peaaegu muutmatult aastatagust Marian Võsumetsa fopaad – too pookis tõrvikurongkäigule külge kõik negatiivse, mida linna pealt leidis. Aga jäägu see nende olematule südametunnistusele.
Tähtsam on hoopis see, et Mihkelsi ja Võsumetsa sugused karjuvad nii avalikkusele kui oma tööandjale näkku, et nad pole profid ja nede peale ei saa väljaanne loota. Ütles ju ka Mihkels, et oli töö tõttu sunnitud tõrvikurongkäigule lugu tegema minema, ja kaude tunnistas ta, et kirjutaski seetõttu vihkamisest tulvil sopaloo kokku.
Võsumetsa reportaaži järel teatas EKRE, et võttegrupp, mille koosseisus see tibireporter on, pole oodatud ühelegi erakonna üritusele. Kanal 2 sai asjast aru ja saatis valimissündmusi kajastama kogenenuma ajakirjaniku.
Dagne Mihkelsi kohta sellist otsust küll pole, aga eks võib eeldada, et temale ei anna pahatahtliku suhtumise tõttu intervjuud enam mitte ükski rahvuskonservatiivne poliitik. See aga muudab ajakirjaniku toimetusele kasutuks – kui on vaja kedagi valvereporterina mõnele üritusele saata, siis ajakirjanik, kelle helistamise peale toru ei tõsteta, on väärtusetu nukk nurgas.
Jääb muidugi ka variant, et Mihkels kirjutab reportaaži taas kokku kogu sellest sopast, mida ta ürituse ümbrusest leiab, aga see on nüüdseks juba tase, mis on isegi Delfile liiast.
Marian Võsumetsale, Joosep Tiksile, Dagne Mihkelsile ja teistele nendesugustele soovitaks vastu võtta üks tõsine väljakutse – minge ühele EKRE üritusele ja katsuge sellest kokku kirjutada neutraalne uudis, kus ei kajastu vähimalgi määral”ajakirjaniku” isiklik viha ja antipaatia. Arusaadavalt on see raske või lausa võimatu väljakutse, aga proovida ju võiks – kui see pisutki õnnestub, olete sammukese tõelise ajakirjanikuni läbida suutnud.