Uued Uudised

Meie hirmud ja hirmutamised

This photograph shows a damaged residential multi-storey building, following recent attack seen in the town of Ochakiv on December 10, 2022, amid the Russian invasion of Ukraine. - In the far north of the Black Sea, the Ukrainian strategic naval base of Ochakiv watches over the mouth of the Dnieper and its access to the ports of Mikolayv and Kherson. (Photo by Genya SAVILOV / AFP)

Viimase aja märk on rahva igapäevane hirmutamine, küllap pole see sageli isegi juhuslik, sest hirmunud masse on kergem taltsutada ja juhtida. Paanika külvamises on kahtlemata suur ja oluline roll meedial, keda valitsus tihti osavalt ära kasutab. Aga hirme ja hirmutamisi on erinevaid. Nõnda me loemegi üha hullemaid stsenaariumeid seoses elektrikatkestustega, võõrriigi agressiooniga, talvise tormiga…

See ei ole enam kunagine nali paanikast, mille tekitas Ivar Vigla Soome 500 markadega. See on tihtilugu eksistentsiaalne küsimus.

Aga ühel hetkel tekib olukord, kus kõik on paanitsemisest ja hirmutamisest nii tüdinud, et enam ei reageerigi sellele, ei usu enam, nagu mõistujutus karjapoisist, kellele hundinalja tehti. Või lihtsalt väsivad vaimselt.

Peaminmister Kaja Kallas lühikese aja jooksul juba mitmendat korda inimesi hoiatanud suuremate elektrikatkestuste eest, seda küll mitte tormi, vaid ikka meile vaenuliku idanaabriga seoses.

„Kogu Nordpooli piirkonnas napib elektrit. Neid põhjuseid on erinevaid. Üks põhjus on see, et Venemaalt enam ei tule 1000 megavatti, seega üle 1000 megavati jääb Nordpooli piirkonnas puudu. Siis on hetkel rivist väljas mitu olulist elektrijaama. Näiteks Rootsis Ringhallsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshavni tuumajaama kolmas reaktor. Soomes ei ole käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ja meie oma Auvere on jälle katki,“ rääkis ta hiljuti valitsuse pressikonverentsil.

Muidugi lisasid ajalehed sellele värvi veelgi juurde, Maaleht hakkas juba vaata, et maailmalõpust jahvatama.

Elektriga on meil probleemid igavesed. Hulle kasumeid teeniv elektritootja ei ole suutnud süsteemi ikka töökindlamaks teha ja nüüdse tormiga loeme jälle ulatuslikest voolukatkestustest, seda eeskätt saartel.

Hirmutavad ka teised. NATO peasekretär teatas, et suurt sõda Venemaa ja lääneriikide vahel ei saa välistada.

NATO juht väljendas muret, et lahingud Ukrainas võivad kontrolli alt väljuda ning muutuda sõjaks Venemaa ja NATO vahel, selgub reedel avaldatud intervjuust.

„Kui asjad lähevad valesti, võivad need minna kohutavalt valesti,“ ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Norra ringhäälingule NRK.

„See on kohutav sõda Ukrainas. See on ka sõda, millest võib saada täieõiguslik sõda, mis levib suureks sõjaks NATO ja Venemaa vahel. Töötame selle nimel iga päev, et seda vältida.“

Associated Press teatas ka, et Stoltenberg ütles intervjuus, et „pole kahtlust, et täieõiguslik sõda on võimalik“.

Norra endine peaminister Stoltenberg lisas, et oluline on vältida konflikti, „mis hõlmab rohkem riike Euroopas ja muutub täieõiguslikuks sõjaks Euroopas“.

Moskva on korduvalt süüdistanud NATO liitlasi selles, et nad on saanud tõhusalt konflikti osaliseks, varustades Ukrainat relvi, koolitades oma vägesid ja andes ette sõjaväeluure, et rünnata Vene vägesid.

Kommentaarides, mis kajastasid pingeid Venemaa ja lääne vahel, soovitas Vladimir Putin, et Moskva võiks kaaluda USA ennetava löögi kontseptsiooni kasutamist.

Samas võetakse üha sagedamini suhu sõna „tuumarelv“. Ja Ameerika saatis siia ühtäkki lisajõude.

Kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg rääkis hiljuti, et ehkki Venemaa on Ukrainas kaotanud tohutult relvastust ja inimesi, jätkub riigi sõjaväel varusid ja inimesi veel väga kauaks, ütles

“Nii kurb kui see ka pole, kiiret lõppu sellele sõjale ei paista,” tõdes kolonel Grosberg. “Pikemat perspektiivi ja numbreid vaadates saab tõdeda, et vaatamata Venemaa kohutavatele kaotustele ei ole tema sõjaline võimekus kuhugi kadunud.”

Grosberg tõi välja, et kuigi Venemaa on alates 24. veebruarist kuni tänaseni kaotanud umbes 1400 tanki, mis on numbriliselt “üüratu kogus”, pole see Venemaa varusid arvestades protsendiliselt nii palju. “Venemaal on tänase päeva seisuga remondi- ja hoiubaasides umbes 9000 tanki, küll mitte kõige modernsemat ja uuemat, aga siiski tanki,” rõhutas kolonel. Sarnane seis on ka Venemaa soomukite osas, lisas kolonel.

“Välja on toodud ka, et Vene relvajõudude isikkoosseisu kaotus umbes 100 000 isikut – nii hukkunute, kadunute kui ka sellises seisundis haavatutena, kes tõenäoliselt rindele enam ei lähe,” jätkas Grosberg. Aga arvestades, et mobilisatsiooniga suudeti koguda täiendavalt 300 000 sõjaväelast, kelle väljaõpe pole küll nii hea kui nendel, kes seda kampaaniat 24. veebruaril alustasid, tähendab see ikkagi täiendavat inimjõudu. “Lihtne matemaatika näitab, et 100 000-lise kaotuse juures on neil võimalik suurusjärgus 200 000 sõdurit välja panna Ukraina rindele,” tõdes Grosberg.

Kui EKRE aseesimees Mart Helme rääkis sellest, et venelastel on jõudu rohkem kui arvata võiks või näidata üritatakse, siis hakati teda putinistiks sõimama. Nüüd räägib Vene armee tarkusest ka kaitseminister, kuigi Igor Taro on nagu tubli skaut ja usub ikka veel blogides kerget võitu Ukrainale.

Nii, et on mitut laadi hirme, osadel on alust, osadel mitte nii palju.

 

Exit mobile version