11.03.2022
Eesti peab olema valmis liitlaste suuremate jõudude saabumiseni ise sõda pidama. Pilt on illustratiivne.
Viimasel ajal on paljude võimu- ja muude poliitikute (Jürgen Ligi, Jüri Luik jt) suust olnud kuulda arvamust, et meil pole mõnda kaitselünka vaja täitagi, selleks olevat meil NATO liitlased. Nad unustavad seejuures, et oma väiksusest hoolimata on ka Eesti täieõiguslik NATO liige ja teiste silmis liitlane.
Eesti on NATO liikmesriik, mis tähendab, et mistahes õhuturbest ja liitlasvägede kohalolust hoolimata peame ka meie relvastuma, et suuta olla abiks teistele alliansi liikmetele, kui neil peaks abi vaja minema. Liitlaskohustused kehtivad meile täpselt samamoodi kui Ungaril või Prantsusmaal meile.
Tõsi küll, meie oleme NATO rinderiigid ja praeguses situatsioonis tuleb pigem teistel meile appi tulla, sest mujal peale alliansi idapiiri Mustast merest Läänemereni pingekoldeid ei ole. Kui aga NATO sekkub Ukrainas ja mingil põhjusel peaks see lokaalseks jääma, võib meie abi sealgi vaja minna.
Eriti oluline seejuures on tõsiasi, et kui Eesti idapiiril toimub rünnak, siis peab just Eesti oma kaitsevägi siinviibivate liitlaste toel loetud päevad vastu pidama, seetõttu ei päde Jürgen Ligi jutt, et teatud võimsusi pole meil vaja, seda täidavad liitlased.
Just esimesed sõjapäevad võivad olla need, kus on vaja meie oma laiapõhjalist riigikaitset, kuni NATO suuremad jõud meile appi tõttavad. Liitlaste siinolevad jõud, millel Venemaa kahtlemata silma peal hoiab, võidakse esmase tulelöögiga rivist välja lüüa ja siis peavad rinnet hoidma meie oma üksused, kes on omal maal mobiilsemad.
Vene-NATO sõda ei pruugi olla nagu kambakaklus, kus väiksematel lastakse tahapoole jääda – siin peab igaüks olema valmis täie jõuga lajatama. Jürgen Ligi sugused aga loodavad, et küll suured poisid ise kakluse maha peavad, meie ei pea isegi mitte kaigast omama.
Reformierakond on Eestis loonud välispoliitika, kus loodetakse ainult suuremate peale ja seetõttu ollakse ka muudes küsimustes nende tallalakkujad. Eesti peab allianssides olema võrdne võrdsete seas ja selleks ka ise mehe eest väljas olema.
UU