07.10.2020
Ka liberaalses Läänes hakatakse “mõtteroimareid” meelsusvanglatesse sulgema. Pilt on illustratiivne.
Eesti riigis on kõne alla võetud mingite vihakõnede piiramine, samas aga kaalub justiitssüsteem kolm inimest julmalt tapnud ja eluaegse vangistuse saanud retsidivisti vabastamist.
Tartu maakohus arutab detsembri alguses kolme inimese tapmise eest eluaegset vangistust kandva 59-aastase Margus Rosenbergi enne tähtaega vabastamist, vahendab BNS.
1997. aasta septembris mõistis kohus Margus Rosenbergile roimade eest surmanuhtluse, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega.
1994. aasta jõululaupäeval pussitas purjus Rosenberg Viljandimaal metsaveerel paiknevas talus surnuks kolm inimest. Rosenberg tappis oma 28-aastase elukaaslase 12 noahoobiga, samuti tülli sekkunud 86-aastase majaperenaise nelja noalöögiga. Oma elukaaslase kaheksa-aastast tütart oli Rosenberg enne tapmist jõhkralt vägistanud.
Isegi sellise kurjategija vabastamise menetlusse võtmine mõjub rängalt Eesti inimeste õiglustundele. Samal ajal kui ühiskonnas võideldakse igasuguste vägivallailmingute vastu, tahetakse paralleelselt vägivald ühiskonda tagasi lasta ja tuuakse seda mujaltki juurde.
“Hei, president ja teised vägivalla vastu võitlejad! Kas te tõesti arvate, et see teeb meie kõigi elu turvalisemaks ja rahulikumaks, kui selline inimene tagasi ühiskonda lubada? Kui see saab tõeks praegu, siis pole teil mingit moraalset õigust tulla rääkima, kui hirmus asi on vägivald!” kirjutab sotsiaalmeedias EKRE poliitik Helle-Moonika Helme.