11.05.2019
Eesti ajakirjandus tambib eetika punastel joontel. Pilt on illustratiivne.
Kuigi Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon võttis eile ühehäälselt vastu avalduse, milles väljendas sügavat muret Eestis pressivabaduse pärast, vaidleb meie president vastu, et sõnavabadusega on Eestis kõik okei.
Tallinnas reedel lõppenud Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni üldkogul pöörati erilist tähelepanu Eesti ajakirjanduse hetkeseisule ja arengule.
Üldkogu ees kõnega esinenud president Kersti Kaljulaidi sõnul näitas Ajakirjanikkude Ühingu asutamine 1919. aastal, napilt aasta pärast Eesti riigi loomist, et vaba sõna ja vaba riik käisid algusest peale kokku ja on olnud ning on peaaegu sünonüümid. Kaljulaid ütles, et meediavabadus Eestis vähenenud ei ole, kuid see pole enesestmõistetav, vaid nõuab tähelepanu.
Mäletatavasti kandis president Riigikogu istungil ka vastava sõnumiga sviitrit.
Seda, et sõna on vaba, saame kogeda iga päeva meediat jälgides, mistõttu jääb Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni avaldus arusaamatuks.
Selle stiilne näide oli tänane Eesti Päevaleht, kus rahvakirjanik, koomik ja võitlev ateist Andrus Kivirähk nimetas valitsuse kokku pannud poliitikuid vanamehenässideks ja nii edasi.
Kuigi jääb imestada, kuidas lastekirjaniku, naljamehe ja muidu targa inimese sisse nii palju viha mahub, on ka arusaadav, et Eesti Päevaleht on andnud talle kanali, kus oma frustratsiooni välja elada. Sest sõna on Eestis ju vaba.