Peaministriga suhtlemisel pole enam mõtet rohkemat küsidagi kui lillekese-küsimusi

Opositsioonis olles muutsid Reformierakond ja sotsid Riigikogu töö suuresti palaganiks ja nüüd, kus selle järelkajad endiselt toimivad, on nad ise hädas ja krokodillipisarates.

Kolmapäeval sai meedia maiuspalaks EKRE saadiku Kalle Grünthali küsimus peaminister Kaja Kallasele “Kust sa, lilleke, siia said?”, mis võib tunduda ebaviisakusena, kuid Riigikogus toimuva foonil võib seda juba tavaliseks küsimuseks pidada.

Nii võib peaministrilt küsida kasvõi juba seepärast, et tema sattumine Riigikogusse on tõesti imestamist väärt – alguses hoidus Kaja Kallas üldse parlamendi ette tulemast, nüüd aga käib pisut tihedamini, infotundides, ja ta oli kohal ka esmaspäeval, kuigi ta tavapäraselt midagi asjalikku ei öelnud.

Selle, et Riigikogus polegi enam midagi muud peale lillekeste kohaleilmumise üle imestamise teha, algatasid suuresti Reformierakond ja Kaja Kallas ise ning seda peaminister ka jätkab. Näiteks mida ta ise kolmapäeval rääkis? Sellest lugedes võib igaüks ise otsustada, kas selline peaminister on paremat suhtumist väärt.

“Ja mina ei tea, kelle huvides on see, et teie seda politsei usaldusväärsust pidevalt õõnestate. /…/ Aga loomulikult, te saate seda teha, see on teie stiil ja seda te olete kogu aeg harrastanud.” (Kaja Kallas Helle-Moonika Helmele)

“Teie kirjeldusest tundub, nagu te oleksite seal kõrval seisnud. Mina ei seisnud. Te seisite seal kõrval? Noogutate, et seisite kõrval. Ühesõnaga, Helle-Moonika Helme seisis seal kõrval, Kaja Kallas ei seisnud seal kõrval. Mina ei seisnud seal kõrval, seetõttu ma ei saa kinnitada ega ümber lükata seda, mis kirjeldust te praegu esitasite, et see kõik juhtus.” (Vastuseks Helle-Moonika Helme küsimusele Silvia Ilvese kohtlemise kohta politsei poolt)

“Ja ühe sõna lisamine, mis teeb teid õnnelikuks, ei muuda suurt pilti.” (Helir-Valdor Seederile).

Selliseid nähvamisi kuuleb Kaja Kallaselt pidevalt. Peaminister ei anna Riigikogus sisulisi vastuseid, vaid ründab igal võimalusel küsijat vastu – seetõttu pole imestada, et varsti mandub infotund selgest igavusest formaalsete küsimusteni a la “Kuidas muidu läheb?”

Tõenäoliselt vajab Kaja Kallas psühholoogi abi – peaminister ei saa vaadata igat küsijat kohe vaenlasena, isegi kui küsimus tundub vaenulikuna. See poliitik pole veel aru saanud, millisesse rolli on ta sattunud – riiki juhtides ei saa sõrm pidevalt päästikul olla.