Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Peep Leppik: juba Tammsaare märkas ning muretses…

-
06.10.2020
Tammsaare aegadest teab eesti rahvas, et lapsed kasvavad õigeteks inimesteks tööd tehes. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

“Me oleme palju kirjutanud ja rääkinud, kuis laste-alaealiste arendamine, õpetamine ja kasvatamine on kaldunud looduspäraselt inimese arenguteelt kõrvale, kaugele aastatuhandete vanusest pedagoogikast ega arvesta arengupsühholoogia kui TEADUSE seisukohti. Seda protsessi märkas juba meie Tammsaare suure mõtlejana üle 80 aasta tagasi. Ja eks ole kordusi-sarnasusi ka ühiskonna enda arengus – Eestis just 1930-ndatel (kui võrrelda tänapäevaga).

1936. aastal võtab Tammsaare oma mure kokku nii – „… kui ebasoodsais tingimusis kasvab ja areneb meie noorsugu. Meie kõik muretseme palju enam parketi, elektrifitseerimise, välismaiselt eeskujuliku rõivastuse ja sõiduvahendite kui vaimsete varanduste eest. Meil kõigil on palju tähtsam välimine joon kui sisemine sügavus. Me oleme valmis terved linnaosad maha kiskuma selle välise joone pärast. Sama välise joone pärast anname maastikele, puiestikele, platsidele uue tegumoe, hoolimata, mis see maksab. Pole siis ime, kui ka noorsugu hakkab taotlema ennem välisjoont kui sisemist sügavust.“ (tsitaadi lõpp)

Oma artiklis „Meie noorsoo arengust“ vaatleb kirjanik mitmetahuliselt Eesti ühiskonnas toimunud „uusi, tulu ja karjääriga“ seotud muutusi (kas tänapäeval on siis midagi teisiti?).

Kokkuvõtvalt – minnes põhjuste juurde – kirjutas meie Tammsaare, et „… kogu maailmgi, jäljendab palju meelsamalt oma eelkäijate ja õpetajate tegusid kui sõnu [jutkui psühholoogia õpikust – P.L.]. Sellepärast pole oletada, et ta nii väga tõttaks oma vaimu arendama, kui seda ei tee isad ega emad, onud ega tädid, tuttavad ega võhivõõrad. Neil kõigil leidub selleks vähe aega, kui nad tahavad kõiki avatud ja avatavaid lõbu- ja ajaviiteasutusi ülal pidada: lõbu ja ajaviide lämmatab vaimsed huvid.“ (tsitaadi lõpp) Sama mõtet rõhutas üks prantsuse kultuuri suurkuju, keda kunagi tsiteerisin.

Kus on siis väljapääs? Tahtmatult hakkad mõtlema, et kõik need raskused ja vaev, mida meie rahvas (ja inimkondki) Tammsaare ning tänapäeva vahel on üle elanud, on hoopis meie VAIMU tugevdanud ja rikastanud – arendanud Inimest!

Peep Leppik, üha vananev koolmeister