Presidendi ja teiste hala mainekahjule ei toetu tegelikult mingitele faktidele, vaid tundmustele, millega võiks tagasi hoida, sest selle sõnumi kultiveerimine iseenesest hakkabki lõpuks mainet mõjutama.
Sest kui jänesele ikka igal hommikul öelda, et ta on eesel, siis lõpuks ta hakkabki ennast eesliks pidama.
Eesti Päevalehele intervjuud andud president Kersti Kaljulaid võttis Eesti Päevalehele intervjuud andes hambusse jälle sama korduvalt näritud kondi, kui ta sõnas muu hulgas, et praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus võib olla ohtlik Eesti mainele välispoliitikas, unustades, et ise käis äsja kohtumas Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga, kelle ta ka Eestisse kutsus.
Kaljulaid, kelle hiljutine Venemaa visiit tekitas poliitikavaatlejates meil ja mujal palju vastakaid arvamusi, lausus intrevjuus, et ta valetaks, kui ütleks, et tal on usku, et see valitsus pole ohtlik Eesti välispoliitilisele kursile ja liitlassuhetele.
Kõige muu kõrval võiks president arvustada hoopis seda mainekahju, mida on tekitanud Venemaa rahapesu meie pankades, aga sellest, targu, minnakse vaikides mööda.