12.10.2020
Kui Riigikogu õiguskomisjoni eesotsas on sahkerdaja, siis pole imestada, kui asjad untsus on. Pilt on illustratiivne.
“Aastaid tagasi oli mul Barcelonas üks kursusekaaslane, kes oli lombakas. Ta liipas hommikul kohale ning õhtul koju. Ühel päeval enne koju liipamist ütles ta mulle, et ta peab minema füsioteraapiasse. Selles ei olnud midagi üllatavat, sest kui inimene on lombakas, siis on arusaadav, et ta käib füsioteraapias.
Üllatav moment oli teine. Ta ütles, kuhu (!) ta peab minema. See oli väga kallis erahaigla, kus käivad ravil muuhulgas kuningliku perekonna liikmed. Kursusekaaslane oli aga lihtne töölisklassi neiu, kes liikus ringi kaltsukatest ostetud riietes. Ma ei pidanud sisemisele pingele ja uudishimule vastu ning ütlesin: „Ooh! Milline haigla!“
Minu kommentaari peale otsustas kursusekaaslane olla avameelne ning rääkis mulle oma loo. Ta oli langenud kuriteo ohvriks. Keegi oli talle autoga otsa sõitnud ning olukord olevat olnud üpriski jama. Kurjam pidi minema selle teo eest ka vangi. Ainult et… mingil hetkel ilmus lauale huvitav ettepanek, mis oli alljärgnev: „Kurjam vangi ei lähe ning maksab kinni kõige parema võimaliku füsioteraapia.“
Kursusekaaslane lisas: „Kohtus öeldi, et otsus on selles küsimuses sada protsenti minu oma. Kui ma tahan, et ta läheb vangi, siis ta läheb vangi. Jah, ma tahtsin väga, et ta läheks vangi, sest ta käitus minuga kohutavalt. Aga siis hakkasin ma mõtlema. Kas tema vangiminek teeb mu jala terveks? Jõudsin järelduseni, et ei tee. Teadsin ka, et riigi pakutav füsioteraapia ei ole nii hea, kui pakutakse kallites haiglates, mida mina endale lubada ei suuda. Siis võtsingi selle pakkumise vastu. Ta maksab korralikult, sest ta teab, et kui ta ei maksa, siis läheb ta vangi. Ta ei taha vangi minna.“
See jutt oli väga õpetlik. Kõigepealt seetõttu, et ohver surus maha oma ego ning valis enda jaoks kasulikuma variandi. Ta tegi ratsionaalse otsuse olukorras, kus ta hing tahtis midagi muud.
Jutt on ka õpetlik seetõttu, et toimusid läbirääkimised ebameeldiva isikuga. Mingitel hetkedel on vaja rääkida ka nendega, kellega me rääkida ei taha. Poliitikud võiksid sellistest asjadest rohkem aru saada. Ka jälkides olukordades tuleb otsida ühisosa. Suurema hüve nimel.”
12.10.2020 Anno Domini
Piret Kivi