“Politsei kõrge toetus” on subjektiivne argument, mida kuritarvitatakse

Repliik,
- Updated
©Uued Uudised
Üks asi on see, kui politsei astub välja kurjategijate vastu, hoopis teine asi aga siis, kui nende vastas on meelt avaldav rahvas.

Kolmapäeval viitasid nii peaminister Kaja Kallas kui ka siseminister Kristian Jaani politsei väidetavalt kõrgele usaldusprotsendile, mis on sellele valitsusele omaselt vassimine või vähemalt pooltõde.

Kõigepealt on andmed politsei kõrgest usaldusprotsendist kriisieelsed ja tõenäoliselt need muutuvad, eriti pärast nädalavahetuse jõustruktuuride jõudemonstratsiooni ja vastasseisu demonstrantidega.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Oluline aga on ka see, et politseile on kõrge usalduse taganud tubli töö nende põhiülesande täitmisel ehk kuritegevuse ennetamisel ja sellega võitlemisel – inimesed on neile tänulikud selle eest, et tänavad on turvalised ja patrull jõuab vajadusel kiiresti kohale.

Hoopis teine asi aga on politsei tegutsemisega poliitilistes heitlustes – meeleavaldused Toompeal valitsuse kavade vastu on ilmselgelt poliitilised ja sellest tulenevalt on politiseeritud ka politsei tegevus. Selles oli politsei kohe kindlasti poole valinud, nii võimas jõudemonstratsioon eriüksuslaste abil oli poliitiline heidutus.

Kui nüüd lahutada järgmine populaarsusuuring kaheks ja küsida, kui palju usaldatakse politseid kuritegevuse vastu võitlemises ja kui palju tegutsemises poliitilise meeleavalduse vastu, siis lähevad tulemused ilmselt kõvasti lahku.

Muide, Keskerakonna poliitik Jaanus Karilaid eksis tugevalt, kui rääkis ERR-is meeleavalduse “turvamisest” – politsei tegutses nende vastu, mitte kaitseks.

Samamoodi nagu praegu politsei toetusest rääkides, eksitakse ka rääkides toetusest Euroopa Liidule. Üldjuhul küsitakse inimestelt arvamust kuulumise kohta EL-i ja saadakse toetav vastus, mille taga on suuresti eesti rahva kartus Venemaa ees ja soov olla turvaliselt koos Läänega.

Kui sama küsimus lahutada osadeks ja küsida näiteks “Kas te toetate Euroopa Komisjoni otsust jaotada migrandid liikmesriikide vahel?”, “Kas Te soovite Euroopa Liidu muutmist föderatsiooniks?” või “Kas te soovite EL-i muutmist LGBT-le kriitikavabaks alaks?”, siis tõenäoliselt saavad need küsimused kõvasti vähem toetusprotsente kui näiteks küsimus “Kas Euroopa Liidu raha on aidanud Eestil areneda?”

Kui tuleb järgmine küsitlus toetuse kohta riiklikele institutsioonidele, siis võib eeldada politsei usaldusprotsendi vähemalt mõningast langust, lisaks vastatakse ilmselt “Jah” asemel ka rohkem “Pigem jah”. Vabaduse väljakul toimunu ei saa jääda kajastumata politsei populaarsuses.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused