Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rahvusmeelsete eesti üldlaulu- ja tantsupidude tulevik on tume. Ehk internatsionaalne

-
04.10.2022
Kes kogunevad tulevikus meie laulukaare alla? Kas eestlased või kogu erikultuuriline maailm?
© UU

Meedia räägib plaanist panna kokku Sillamäe eesti- ja venekeelsed lasteaiad ning sellest, kuidas Saaremaa maakoolis on juba suur protsent ukraina lapsi – ja selle peale küsib üks inimene sotsiaalmeedias, et kas sellistest ühiskoolidest tuleb enam juurdekasvu eesti laulu- ja tantsupidude esinejatele?

“Sellistes segakeelsetes koolides ei ole enam võimalik ka lapsi eesti laulupidudeks ette valmistada. Kui koolinoorte laulupidude kaudu enam uusi lauljaid peale ei kasva, siis lõpeb kogu laulupeo traditsioon senisel kujul,” kirjutab Ülla Vähk.

Võib ju öelda, et juurdekasv kindlasti tuleb – aga kes hakkavad esitama eesti laule ja tantse? Eesti lapsed või kaasatakse sinna ukrainlased, kelle on mõistagi omad laulud-tantsud. Või tulebki tulevikus internatsionaalne laulupidu?

Seda taheti teha ka nõukogude ajal, mil laulu- ja tantsupeo kohustuslikusse kavasse suruti “vennasrahvaste” kultuuri. Võib enam-vähem kindel olla, et varsti on suurpidude kavas ohtralt ukraina kultuuri, ja sinna liigutatakse ka vene, aafrika ja muud loomingut. Rahvuslikust laulupeost saab multikultuurne ja internatsionaalne, millel pole midagi ühist 1869. aastal alanud traditsiooniga.

Võib kahtleb keegi sellises arengus? Aga NLKP rahvuspoliitika liiduvabariikide venestamiseks on ju Reformierakonna poolt peaaegu ellu viidud – kui vanasti toodi siia liidutehaste töölisi, siis nüüd toob Andres Suti algatatud välismaalaste seaduse muudatus siia venekeelse odavtööjõu endistest liiduvabariikidest.

Aastaid tagasi olid Eestis kohtu all kaks aafriklast, kongolane ja kamerunlane, keda süüdistati kelmustes – ja nemad olid ka esindusnäod ühel laulupeol, kus meedias kirjeldati mehi kui meie kultuuri vastu huvi tundvaid külalisi. Juba siis oli näha katset internatsionaliseerida seni rahvuslikuks peetud üritus.

Eestlus pole tänases Eestis enam moes ja kõik rahvuslik lammutatakse. Ilmselt ähvardab sama ka laulu- ja tantsupidusid, kui eestlased ise neid ei kaitse.

Uued Uudised