Uued Uudised

Riigikontroll lükkas ümber Postimehes avaldatu: kumb valetas, kas minister või ajaleht?

Ei pea olema kehakeeleekspert ega harrastuspsühholoog tabamaks hiljutisel pressikonverentsil sotsiaalministri Tanel Kiige (Keskerakond) puhul ühtaegu nii vastikkustunnet kui ka ebamugavust hasartmängumaksust võrdõiguslikkuse teemaliste mittetulundusühingute rahastamise asjus, millele EKRE üritas seaduse raamidesse suunata.

Kõik need Kiige muigamised, peast kinni haaramisest, kõõrdipilgud rääkisid iseenda eest – Kiik on end nende organisatsioonidega nii tihedalt sidunud, et tema jaoks pole mingit võimalust, et see rahastamine ei jätku. Igaühel jääb üle vaid mõistatada, mis selle eest vastu saadakse või miks see eluliselt nii tähtis on.

Mõni päev pärast seda pressikonverentsi teatas Postimees, et Tanel Kiik on Riigikontrolli mõjutanud ning viimane on Kiige sõnul muutnud oma seisukohta seonduvalt hasartmängumaksu seaduse alusel sotsiaaministeeriumi kaudu nn võrdsete võimaluste edendamisele suunatud projektide rahastamisega.

Seejärel kirjutas Riigikontroll Postimehele kohe vastulause, teatades, et nad ei ole mingil määral oma seisukohta muutnud ja on endiselt seisukohal, et sotsiaaministeeriumi kaudu eelnevalt osutatud projektide rahastamiseks puudub õiguslik alus.

Nüüd on jäänud ainult üks küsimus: kas valetab Kiik või Postimees? Riigikontroll see kindlasti pole.

Kui valetab ajaleht, siis pole selles midagi eriskummalist, sest tõtt on meediast harva leida. Kui aga valetab minister, siis see on juba karmim asi, sest teatavasti valetav poliitik on tavaliselt sule sappa saanud.

Paraku pole näinud ei Postimehes ega ka kusagil mujal vastavat „faktikontrolli“, et kas Kiigel oli ikka „õigustatud ootus” Riigikontrolli otsuse muutmiseks.

Igatahes on Postimees avaldanud valeuudise, vahendades vaid Kiige sõnu ning küsimata Riigikontrolli kommentaari, ning kuigi sellele järgnes Riigikontrolli poolne vastulause, kadusid need uudistevoost ülikiiresti Kui keegi tahab aga algteksti lugeda, leiab selle otsides lauset „Kiige selgitused suutsid aga riigikontrolli rahuldada. Kuidas ümberveenmine toimus?“ Muidugi neile küsimustele seal artiklis vastust polnud, sest nagu me hiljem teada saime – mingit meelemuutust ei toimunudki.

Tõde on see, et Riigikontroll leiab, et sotsiaalministeeriumil tuleb lähtuda hasartmängumaksu laekumistest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud kasutusvaldkondade (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ning hasartmängusõltuvusega inimesed) alla, ministeeriumi muudest eelarvesummadest.

Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusalasid käsitlevat loetelu.

Kiik valis esimese tee, olles eelnevalt seadustes mööda käinud. Ainult tänu rahandusminister Martin Helme (EKRE) kindlameelsusele lõpetati see jama ära, kuigi meedia ja vastavate huvigruppide valju kriitika saatel.

„Poliitiline tagakiusamine on häiriv,“ kurtis Delfis Feministeeriumi esindaja. Millest võib välja lugeda, et seaduserikkumine on okei. Samas, kes vähegi Feministeeriumi poolt Facebookis avaldatuga kursis on, näeb, millist viha ja solvanguid külvatakse seal nende vastu, kes hüsteeriliste äärmusfeministide mõtteid ega vaateid ei jaga. Nii, et tagakiusamise koha pealt võiks nad küll suu kinni hoida.

 

Riigikohtu vastulause: https://www.postimees.ee/7025477/riigikontrolli-vastulause-postimehe-artiklile?utm_source=messenger.com&fbclid=IwAR1oiRpma-ltRSF2nJjiFaLc_6gdz4fjRi3HRPdHStooX-tBi4R52U7BBBY

Exit mobile version