29.10.2020
Soodoma ja Gomorra on läbi ajaloo tähendanud pattu. Pilt on illustratiivne.
“Kuna viimase aja kuum sõna on „sodoomia“ ning „sodomiit“ ehk isik, kes harrastab sodoomiat, siis peaks vaatama sõna „sodoomia“ tähendust.
Olen sada ja tuhat protsenti veendunud, et enamike eestlaste jaoks on sodoomia see, mida pidas silmas Urmas Reitelmann. Ehk Soodoma ja Gomorra patt (peccatum Sodomiticum). Homoseksuaalne käitumine.
Eesti Keele Instituudi süvariik väidab meile aga, et „sodoomia“ tähendab loomapilastust (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=sodoomia&F=M&C06=en vaadatud 29.10.2020). Selline määratlus on minu jaoks üpriski üllatav ja veider. Kas tegemist on väga vana sõnaga? Või hoopistükkis keeleuuendusega? Või opositsiooni häbitu rünnakuga koalitsiooni vastu? Või polnud vanasti pervertidel piisavalt inimesi käepärast ning Soodoma pattu toimetati seetõttu ka Puniku ja Pitsuga?
Sõna „sodoomia“ kolmas tähendus aga kajastamist leidnud enam ei ole. Keskajal oli tegemist väga laia patuparagrahviga. Sinna alla lükati igasugune suguline läbikäimine, mis oli ettekavatsetult viljatu. Kui mees ja naine seksisid, aga üritasid rasedust ära hoida (kasutades nt katkestatud suguühet), siis sai pärast väänata sodoomia patuparagrahvi. Selle määratluse kohaselt on enamik eestlastest sodomiidid.
Sodoomiat selle kolmandas tähenduses on Eestis innukalt reklaaminud ka Tervise Arengu Instituut, kelle arvates on tegemist ülimalt hea ja tervisliku asjaga. Oma kampaanias „Kumm on seks“ väidavad nad ju, et sodoomia on seks (https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/kampaaniate-arhiiv/2016/4468-kumm-on-seks vaadatud 28.10.2020).
Miks ma sellest kolmandast variandist räägin? Sest kui te järgmine kord loete, et mõni keskaegne kuningas oli homo, siis ärge seda juttu ilmtingimata uskuge. Mõelge, et äkki on palju tõenäolisem, et tal oli tüdruksõber.
Esimene variant on see, mida kasutavad inimesed. Teine variant on see, mida kasutavad Eesti Keele Instituudi gängsterid. Kolmas variant on see, mida ei kasuta mitte keegi, kuid mis on teada ajaloohuvilistele ning eeldatavalt ka vagadele katoliiklastele.
Tegelikult on olemas ka neljas variant, mida võiks kutsuda lumehelbekeste sodoomiaks. Neljas variant on lihtsalt see, et see sõna on täiesti tundmatu. Nagu ka paljud muud sõnad.
Juhin tähelepanu, et paljud kohalikud kaerahelbed said sodoomiast esmakordselt aimu tänu Urmas Reitelmannile. Seega jääb kehtima tema määratlus, mis on huvitaval kombel ka minu 21. sajandi määratlus. 12. sajandi jaoks jätan lisaks keskaegse määratluse. Eesti Keele Instituudi süvariigi sodoomia mind ei huvita. Pärast seda, kui nad muutsid Nepaali Nepaliks (et indoeurooplaste ees roomata?), tegid uue sõnaveebi tõlkega vene (!) keelde ning tunduvad käituvat viisil, mille sünge ja kaugem eesmärk on eesti keel kohitseda ja seejärel maha tappa, olen ma selle seltskonna peale üsna ärritunud.
Aga kes olen mina? Lihtsalt morn keskaegne sodomiit. Olen seega sunnitud pilgu eemale pöörama. Isegi siis, kui Eesti Keele Instituudi portaalidest kostub Puniku haledat ammumist ja Pitsu nukrat niutsumist. Anna andeks, Punik! Sina ka, Pitsu! Ma ei saa teid aidata.
Tunnistan ausalt, et ma pole kunagi kedagi sodomiidiks kutsunud. See sõna on minu jaoks liiga peenutsev ja vanaaegne. Sodomiit peaks minu meelest riietuma nagu 18. sajandi aadlimees. Kuigi tema eluviis nõuab, et ta oleks lohakalt puuderdatud ning viltuse parukaga. Siiski ei anna ma talle mitte mingil juhul võimalust hiilida mööda kohustusest tõmmata ülle siid ja samet ning jätta kuuenööbid lahti. 21. sajandi homo minu vaimusilma sodomiidi mõõtu välja ei anna. Tal pole isegi sukki jalas!”
29.10.2020 Anno Domini
Piret Kivi