21.01.2020
Interrindelased kardavad rahvahääletust.
Juunikommunisti järglane Marju Lauristin väljendas hiljuti arvamust, et Põhiseaduse preambulile viitamine olevat rahvuspopulism, mis on üks osake sulaselgest Põhiseaduse põhimõtete lammutamisest viimaste aastate Eestis.
Oma loos rahvuslusest ja liberalismist räägib Lauristin siltide kleepimisest, mainides sõnu “rahvusriigi vihkajad”ja “rahvuslikud reeturid”, mida kasutatavat temasuguste vastu. Lihtne konstanteering: kui te ei taha, et teid reeturiteks peetakse, siis ärge käituge reeturitena. Eriti kui olete juunikommunistide järglased.
Üllataval kombel ongi see Uljanovi võsukeste seltskond koondunud Eesti kõige vasakpoolsemasse erakonda ja jutudki on täpselt samad, mis vanematel Lauristinidel, Anvelditel ja Allikutel – ikka rahvusriigi vastased. Ideedki on samasugusteks kujunemas, nagu need olid Interrindel.
Põhiseaduse preambulisse ei kirjutatud sõnu rahvusriigi loomisest eestlaste kui põlisrahva püsimajäämise eesmärgil ilmaasjata – ja ka seda riiki ei loodud selleks, et lihtsalt uut riiki teha, vaid selleks, et eestlastel oleks püsiv rahvuskodu. Ja kommunistid on seda alati hävitada püüdnud – nii Vabadussõjas, 1924. aasta detsembrimässu ajal kui ka ajutise õnnestumisega 1940. aastal.
Lauristini-sugused on alati rahvusriiki vihanud ja tahtnud seda millegi suure külge liidendada – algul 1940. aastal NSV Liidu külge ja nüüd EL-i või millegi veelgi globaalsema ja internatsionalistlikuma külge. Neis on marksistlik patoloogiline viha rahvusriikluse vastu.
Ei maksa üle hinnata Marju Lauristini aktiivsust Laulvas revolutsioonis – ta oli tegija peamiselt neil aegadel, mil võideldi Isemajandava Eesti ja liidulepingu nimel. Hiljem on ta väljendanud pettumust tees, mille Eesti valis.
Kui Lauristin ründab Põhiseaduse preambulit, siis tema ideoloogiline õde Kersti Kaljulaid katsub õnne võrdsusprintsiibi esikohale seadmisega, kusjuures võrdsus tähendab tema jaoks täielikku kõigi ühele pulgale seadmist – nii Eesti Vabariigi õigusjärgse kodaniku kui ka värske nigeerlasest migrandi võrdsustamist. Kuna päris üheselt seda teha ei saa, siis otsitakse kõrvalteid.
Iseseisvusmanifestis kirja pandud sõnad “Kõigile Eestimaa rahvastele” tähendasid tollaseid Eestimaa eestlasi, venelasi, baltisakslasi, rannarootslasi ja teisi rahvaid, mitte tänast 147 riigi kodanikku Eestimaa pinnal.
Võrdsusprintsiip Põhiseaduses tähendab küll võrdsust üldinimlikes õigustes, kuid mitte seadusteüleselt – mitte mööda minnes kodakondsusseadusest ja paljudest muudest seadustest. See tähendab, et sedasama nigeerlast ei saa enamikel juhtudel, mis puudutavad tema sattumist Eestisse, võrdsustada Eesti kodanikuga.
Lauristin ja Kaljulaid teavad seda, kuid kui esimene püüab mööda ehtkommunistliku uljusega, siis teine üritab teha võimalikult paljusid eestlasteks, anda neile kodakondsus, hajutada rahvusriigi õigusjärgsus ja luua multikultiühiskond.
Seega siis pole Eestist kadunud ei juunikommunistid ega teiste impeeriumide käsilased. Kui EL on oma liikmesmaade osas alustanud ähvarduste, sunni ja karistamise poliitikat, siis on tegu sama näruse impeeriumiga nagu NSVL.