Terviseamet üritab koroonasurmade osas midagi selgitada, aga ajab kõik veelgi segasemaks

Repliik,
©Uued Uudised
Terviseamet

Juba mõnda aega on just meditsiinile ette heidetud kehva kommunikatsiooni, mis pigem süvendab kui hajutab kahtlusi, ja see tendents näib jätkuvat.

BNS vahendab: Terviseamet lükkab ümber sotsiaalmeedias leviva info, justkui on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 53 vaktsineeritud patsienti, kinnitades, et Eestis on surnud üks vaktsineeritud patsient, kelle vahetu surma põhjus on COVID-19.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Terviseamet rõhutab, et tegemist on esialgsete surmateatiste põhjal kokku pandud andmetega, mis on täpsustamata ja vajavad täiendavat kontrolli.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp märkis, et selliste täpsustamata andmete põhjal on väga kerge teha ennatlikke järeldusi, mis viivad vale tulemuseni. „Nende 53 vaktsineeritud inimese surmajuhtumi seas on COVID-19 märgitud küll surma käivitava põhihaigusena, kuid reeglina põetakse samaaegselt mitmeid teisi raskeid haigusi. Näiteks kopsuvähiga nakatunud patsiendi surmateatisele võib arst esialgu märkida surma põhjuseks COVID-19, kuid lõplik diagnoos on siiski vähihaigus. Nende 53 surmajuhtumi puhul ei ole lõplik surma põhjus veel selge. Kutsun inimesi üles rahulikkusele ja mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust,“ selgitas Sepp. „Kui inimene põeb vähki, siis ei anna koroonavaktsiin kaitset selle raske põhihaiguse eest. Koroonavaktsiin kaitseb ikka COVID-19 haiguse põhjustatud raskete tüsistuste eest.“

Küsimus Terviseametile: miks siis märgib arst surma põhjuseks COVID-19, kui tegelikuks põhjuseks on vähk? Vähihaige ei haigestu ju üleöö ja tema haiguslugu peaks arstil käepärast olema. Tõmmaku meditsiiniasutused selgema vahe, kas inimene suri Covidisse või põhihaigusesse. Praegune süsteem on aetud segaseks ja see lubab kuulujuttudel levida, sest keegi ei saa aru, millesse patsient tegelikult suri. Eriti on see tuntav mitmete tuntud inimeste surma puhul, kus ühiskond on jäetud teadmatusse.

Hanna Sepale võiks ette heita ka sildistamist: “…eesmärk on külvata hirmu ja segadust.” See eesmärk on vähestel – inimesed ongi hirmul ja segaduses, kasvõi suurest hoiatusterodust, mida neile vaktsineerimisel tutvustatakse. Isegi Terviseameti ümberlükkamises on hirmutav lause: “Eestis on surnud üks vaktsineeritud patsient, kelle vahetu surma põhjus on COVID-19”. Tähendab, et vaktsineerimine ikkagi ei taga täit kaitset? Kas see info mõjub tavainimesele julgustavalt või hirmutavalt?

Sotsiaalmeedias leviv väärinfo on tegelikult ju meditsiiniasutuste tegemata töö – kui nad selgitaksid nende 53 inimese haiguse tegelikku tausta, oleks valeinfot vähem. Kui need aga on salastatud isikuandmed, siis tulebki sellega väärinfo levimise risk võtta.

Tegelikust elust kirjutas Eesti Ekspress juba märtsis: “Eesti riik salastab koroonaandmeid” ehk “Need dokumendid kannavad märget „Asutusesiseseks kasutamiseks“ ja on salastatud 2026. aastani.” Just sealt saab alguse valeinfo levik, PortoRollo valitsuse salastamislembusest.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused