Toomas Sildam tõi kogemata välja, et ajakirjandus januneb “EKRE retoorika” järele ja õhutab seda takka

Toomas Sildam kuulub nende ajakirjanike hulka, kes korjavad negatiivse mulje kujundamiseks intervjuudest välja need lõigud, mis tekitavad vihafooni.

Eesti Rahvusringhäälingu poliitikakommentaator Toomas Sildam, keda teatakse ka endise sotside kommunikatsioonijuhina, arutleb oma nädalkommentaaris valitsuse lagunemise kõlakate üle ja jõuab päris kummaliste järeldusteni.

Üldse on meediat tarbides jäänud mulje, et targutavad ajakirjanikud konstrueerivad lugusid, millel pole tegeliku eluga mingit pistmist. Pimeduses kobab ka kunagine Postimehe tippajakirjanik Toomas Sildam.

Tema kõige absurdsem, kuid samas tähenduslik mõttekäik saabub siis, kui jõuab imestada, miks EKRE juhid viimastel päevadel midagi krõbedat pole öelnud, et justkui kardaks valitsusest välja kukkuda.

„Ometi näib, et EKRE juhtkond hakkas nüüd esimest korda viimase saja päeva jooksul kartma, nagu võiks Ratas tõepoolest saata selle valitsuse kapitaalremonti,“ kirjutab ta. „EKRE juhid tõmbasidki selle kõige peale enda sõnakasutuse sordiini alla. Vähemalt praegu, vähemalt näiteks Arvamusfestivalil parlamendierakondade esimeeste vestlusringis kliimateemadel rääkides. Samas on nad varem öelnud, et ei muutu valitsuses pehmodeks ega hakka end sõnades tagasi hoidma. Vaatame.“

Andku lugupeetud kommentaator andeks, aga nii lolli juttu on lausa naljakas lugeda mehelt, kellel on „EKRE retoorika“ pidevalt hambus.

Sellega näitab Sildam ehedaimal kujul välja tema ja enamuse meie žurnalistide ootused, sest just EKRE värvikate poliitikute mahlaste lausete najal nad seni ongi lennanud.

Ja kui paar päeva midagi erku ei tulegi, leitakse, et debatt on igav või tõlgendatakse, et EKRE kardab. „Tule taevas appi!“ nagu ütles üks naksitrallidest Eno Raua lasteraamatus.

Ja ärge tulge enam rääkima sellest, mida võib ja mida ei või öelda. Ajakirjanikud võiks ise ka tööd teha, mitte Helmete tsitaatide najal liugu lasta.

UU

Kommentaarid