Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Urmas Reitelmann: mis häirib paadunud kultuurimarksisti?

-
04.11.2019
Urmas Reitelmann.
© UU

Urmas Reitelmann kirjutab talle omase otsekohesusega vastuse Raul Rebase süüdistustele ERR-is.

„Raul Rebane kirjutab tänases ERRi kommentaaris sõnakasutusest minu näite varal. Kommunikatsiooniekspert, kellena Rebane end eksponeerib, tsiteerib minu postitusi, mis on tehtud sotsiaalmeedia sõprade ringis, ning teeb seda valikuliselt ning tendentslikult.

On õige, et millegipärast ERRi palgale võetud sm. Sildamit olen nimetanud sotsinärakaks ja teen seda ka edaspidi kahel põhjusel. Esmalt kuulub sotsiaaldemokraatia sarnaselt rahvussotsialismi ja kommunismiga kõige jäledamate ja inimvaenulike ideoloogiate sekka, teiseks on Sildami näol tegemist KGB pealekaebaja elik kõige madalama inimtüübi esindajaga. Viimane kangelaslik episood sm.Sildami ajakirjanduslikust või põrandaalusest tegevusest millegipärast autorit ei häiri.

Teise näitena toob „kommunikatsiooniekspert“ Rebane ära Kersti „Sitatorm“ Kaljulaidi mainimise, jättes kontekstist teadlikult välja liignime päritolu. Sellist vulgaarset inglisekeelset roppu tsitaati võisime lugeda Eesti Vabariigi presidendi usutlusest. Just, see ei ole narkosõltlasest crackimüüja fraas mõnest Spike Lee filmist, vaid Eesti riigipea oma, ning viimast tõika ekspert mõistagi ei maini.

Teadlikult on Rebane aga vaikinud vasakradikaalse meedia läbikukkunud infooperatsioonist Stroomi rannas, mida olnuks täna rohkem kui kohane käsitleda. Millegipärast ei kirjutanud meediaekspert sellest ei vahetult kuritahtliku valekaebuse paljastamise järel ega ka nüüd, mil „Jordangate“ prokuratuuri toetusel kurjategijale võimalikult valutult lõpetati.

Kas polnuks valele rajatud infooperatsioon ja vasakradikaalse ajakirjanduse varjus tegutsevate ideoloogiatöötajate marutõbist reaktsiooni „uudisele“ mitte pidanud käsitlema õpikunäitena sellest, kuidas ilma igasuguse kahtlusevarjundita asuti tervet mõistust ja kutse-eetikat unustades valet võimendama?

Tagantjärele vabandamise soovitusest eksperdi rikkalikule kommunikatsioonikogemusele tuginevalt ei kuule me samuti. Ei kirjuta Rebane silpigi sellest, kuidas väljamõeldise võimendamine mõjutab ühiskonda, saati ei anna Rebane sellele hinnangut.

Siinkohal hakkab hinge närima kahtluseuss, et äkki ei olegi tegemist eksperdi, vaid täiesti tüüpilise vasakradikaalse ideoloogiatöötajaga. Oma kommentaari jätkates kinnitab seda Rebane ise. Millist lahendust endine kommunistliku partei liige välja pakub? Ootuspäraselt on selleks repressioonid ja keelud ning nagu kultuurimarksistile kohane jõuab Rebane oma primitiivses targutuses rahvussotsialismi hällini Saksamaal, millest tunneb eksimatult ära karastunud nõukogude ideoloogi tuttava natsimalaka.

2017. aasta juunis otsustas USA Ülemkohus juhtumis Matal v. Tam, pärast 8 aastat solgutamist erinevates kohtuinstantsides, anda õiguse ansamblile The Slants, kellelt oli võetud õigus oma kaubamärgile, kuna bändi nimi võivat asiaatidele tunduda solvanguna.

Tegemist oli kohtuotsusega, mis puudutas USA Põhiseaduse esimest lisa (The First Amendment), mis sätestab, mida ei tohi Kongress kunagi teha – nimelt piirata sõnavabadust ka olukorras, kus sõnad kedagi solvavad või ärritavad.

Ülemkohtu kohtuniku Kennedy sõnul on seadus, mida kasutatakse solvavaks kogetud sõnade vastu, tegelikult kahjulik kõigile. Tema kolleeg Alito lisas, et mõte riigi piirangutest sõnavabadusele on hoop põhiseaduse vastu, me kaitseme õigust öelda mõtteid, mida me ise teinekord vihkame.

Raul Rebase eemaldasin oma sõbraloendist, sest ei söanda edaspidi oma postitusega inimese meelerahu rikkuda. Sama soovitan ka teistele – ebameeldivate postituste kuhjudes võib sõnumite sisu vabalt lugemata ja kommenteerimata jätta, ei ole vaja ka sovjeedi kombel „kaevata kuhu vaja“, tarvitseb vajutada nupule „eemalda“. Sõna pidavat vaba olema. Kui kauaks?“