“Uue inimese” loomine ennustab alati totalitaarse ühiskonna loomist

Ajaloo kogemused on läbi terve rea veriste diktaatorite tõestanud, et kui keegi hakkab looma “uut”, ideaalset inimest, põrkub see iga kord kokku inimloomuse ebatäiuslikkusega, ideaali hakatakse looma sunniga ja asi lõpeb vereojades.

Seda on tõestanud Lenin, Stalin, Hitler, Pol Poth, Mao Zedong ja paljud teised, kelle teooriad on olnud kaunid, kuid praktikas on tulnud “uue inimese” loomisel miljonite kaupa “vanu ja kõlbmatuid” alt maha nottida.

“Uut inimest” loob juba ka neomarksismist narkojoobe saanud liberalism – see superinimene peaks armastama kõiki maailmas seiklevaid migrante, omaks võtma kõik seksuaalsed sättumused, mida inimloomus välja suudab mõelda, olema salliv kõige vastu, mida silm vaid näeb ja kõrv kuuleb, ja nii edasi.

Selleks aga tuleb eelnevalt hävitada kõik, mida me tunneme ajaloo, traditsioonide ja moraali all. Kui keegi sellega nõus pole, on ta rumal, harimatu ja mahajäänu – ta tuleb õigele teele juhatada.

“Uut inimest” luuaksegi ka Läänes sunni, repressioonide ja karistustega, mis algab poliitkorrektsuse, “vihakõnede” vastu võitlemise, kohustuslike sallivuse ja inimlikkusega ning lõpeb sügavate, konfliktidesse paiskavate lõhedega ühiskonnas. Kõik ei taha “uuteks inimesteks” hakata ja need represseeritakse või hävitatakse – hea ja ideaalne ühiskond rajatakse hukatute luudele.

Eestiski on näha, kuidas “sallivuslased” tahavad “sallimatuid” risti lüüa, kuulutades isegi, et neid vihata olevat loomulik – salliv inimene, kes vihkab, on tõepoolest “uus inimene” oma ebaloomulikkuses.

“Uue inimese” loomine sunniga on kuritegelik, sest see ei arvesta mitte millegagi peale ideoloogia – ei inimloomuse, Looduse kujundatu, ajaloo, traditsioonide ega ka demokraatia ja vabaduse ideaalidega.