Valitsust kritiseeriv reformar Arto Aas pole tööandjate hääletoruna tõsiseltvõetav

Kui tööandjate keskliit tahab valitsusele oma rahulolematust edasi enda, siis on selle organisatsiooni poliitiliselt ülelaetud juht Arto Aas selleks väga vale mees – tema sõnad tähendavad sisuliselt Reformierakonna kriitikat valitsuse aadressil.

BNS-i uudis ütleb, et Eesti Tööandjate Keskliidu möödunud aasta viimase kvartali küsitluse kohaselt ei ole 49 protsenti ettevõtjatest rahul valitsuse majanduspoliitikaga. Kui reaalne on see arv tegelikkuses, kui maha arvata Reformierakonna propagandistlik mõju, mida Arto Aas kindlasti ettevõtjate keskel võimendab?

“Kasvava rahulolematuse taga on pidevad katsed suurendada piiranguid ettevõtete majandustegevusele, aga ka uute maksude ja regulatsioonide kehtestamise ideed. Ettevõtjaid häirib ka välistööjõu ümber toimuv rapsimine ja pensionisüsteemi lammutamine,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates.

Nagu näha, ei häiri tööandjaid mitte valitsuse reaalne tegevus, vaid “katsed” ja “ideed”. Mis aga puutub välistööjõudu, siis seal on tööandjatel endiselt põhikohal odavad töökäed, mitte tehnoloogiline areng – seega on valitsus süüdi vaid selles, et ei luba neil ukrainlase kahe käe otsas vegeteerida. Samuti ei toimu mingit “rapsimist”, vaid käib teadlik migratsiooni kontrolli alla võtmine.

Pole midagi parata, sisseränne on tööandjate lüpsilehm – nad saavad kasu isegi pagulastest, ka siis, kui suurem osa ühiskonnast nende vastu on – ärimees saab võõraste elamispindu ehitada, neid toitlustada, neile teenuseid jagada ja nii edasi.

Tööandjad unustavad, et valitsuse kohustuseks pole mitte ainult ärikeskkonda parandada, vaid seista ka omaenda rahva püsimajäämise eest – riigi odavtööjõuga üleujutamine ei luba valitsusel seda viimast enam kuidagi tagada. Valitsus ei saa teha ainult majanduslikke otsuseid, vaid peab neid ka poliitiliste otsustega siduma.

Valitsuse otsuseid majandusele ei pidanud kasulikuks ega kahjulikuks 46 protsenti vastanutest ning 5 protsenti ettevõtjatest oli valitsuse majanduspoliitikaga rahul. Siinkohal ei maksa unustada, et tegu on täiesti uue valitsusega, kellel on oma, uus agenda ja kes kavatseski riigi elus ning majanduses olulisi muudatusi teha – ettevõtjad tunnevad muutuste ees ebakindlust.

Seega on tööandjate rahulolematus isegi põhjendatud, kuid kindlasti loksub majandus paika, seda eriti siis, kui valitsuse kavad muutuvad reaalsuseks – näiteks läheb lahti ulatuslik teede-ehitus.

Mis aga puutub tööandjate keskliitu, siis see ongi alati olnud opositsiooni pesapuu, sest valitsusega rahulolev tööandja on iga võimu ajal olnud päris haruldane nähtus. Ka kõnealune küsitlus ei peegelda tõenäoliselt reaalset olukorda.