19.03.2020
Nafta hind maailmaturul on kuu jooksul drastiliselt kukkunud. Täna maksab barrel alla 30 dollari ja Rotterdami bõrsil küsitakse tonni bensiini eest ca 260 dollarit. Langused on korralikud. Eesti tanklakettides valitseb vaikus ja siin on hinnad hangunud.
Põhjuse, miks ei saa langetada, leiab alati. Küll on laoseis kõrge ja ees kalli hinnaga varem soetatud kütus, siis tuuakse põhjuseks tugev dollar jne.
Kuidas saab olla kõikidel müüjatel korraga mahutid ja kanistrid triiki täis? Kui maailmaturul toimub väike võbelemine ja börs liigub korraks üles, kerkivad meie tanklates hinnad loetud tundidega. Kõigil korraga ja ühepalju. Keegi ei käsi lisada biokomponente, mis teeb liitri 5-6 senti kallimaks. Osades riikides on tanklates kõrvuti müügil bio ja tavaline kütus.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht põhjendas televisioonis praegust olukorda suisa lapsemeelselt – eriolukorra kehtestamisega on tarbimine vähenenud 30- 40 protsenti. Enti apelleeriti maailmaturul naftahinna kõikumisele, nüüd vähenenud nõudmisele. Seda nimetatakse ahnuseks, mitte nõudluse vähenemiseks. Loogika ja talupoja tarkus ütlevad, kui läbimüük on väike, alandatakse hindu. Sellega turgutatakse müüki. Kui mujal teenitakse mahtude ja käibe pealt siis meil on see siiani tundmatu.
On ikka vahe, kui ma toitlustajana müün komplektlõuna hinnaga 6-7 eurot ja teenindan päevas sadu kliente või müün sama toodet kaks korda kallimalt ja sisse astuvad mõned kunded. Millisel juhul teenib rohkem? Odavamalt müües. Inimene vaatab hinda. Kui asi on kallis, jätab ta ostmata. Sama on kütusega. Mida kõrgem hind seda vähem ostetakse. Ja siis imestame, miks meie äri ei edene. Istugem ikka ülikõrgete hindade otsas. Oleme viimased paarkümmend aastat maailmas reisinud ent teiste kogemused on jäänud märkamata või ei taheta seda teha.
Mitte kunagi pole valitsenud kütuseturul hulgi –ja postihinna vahel nii suured käärid kui praegu. Tervelt 25 senti liitri pealt. Muuga terminali väljastushind koos kõigi riigimaksudega on täna 1. 04 eurot liiter ja tanklas terendab vastu hind 1.299. Kasum on enam kui 20 protsenti ja ikka ei ela nad ära.
Hiljuti tulin autoga Riiast ja Läti poolel märkasin, et nii palju kui on tanklaid, on kõikjal erinevad hinnad. Riia all TOTALI tanklas maksis bensiin 1.18 liiter ja kui tankisid 30 liitrit said veel 3 senti alla. Valmieras oli bensiin 1.20 ja diisel 1. 06 liiter. Millest me räägime! Kõige huvitavam pilt avanes Murjane lähedal. Circle K tanklas hind 1.304 ja üle tee Virisi tanklas vaatas vastu 1.20 liiter. Kõik tankisid seal kus odavam ja Circles valitses tühjus. Lätis on konkurents aga meil kartell. Mõistusevastaseid hindu peaks asuma uurima konkurentsiamet.
Eriolukord nõuab ka erilisi meetmeid. Rääkigu õliühing ja tanklaketid, mida tahes – 4-5 kuuks tuleb fikseerida hind ja kaotada biokomponentide lisamine. Kütusefirmade taskusse voolava kasumi maksavad kinni kodanikud ja riik. Viimane peab tegema suuremaid väljaminekuid kiirabi, politsei ja päästeteenistuse väljasõitude eest.
Mitmes rikkas Araabia riigis on riiklikud kütusefirmad. Kas sama teed peaks minema Eestigi, et saaks müüa oluliselt odavamalt ja raha laekuks otse riigituludesse?