27.12.2019
Üks põliselanikega maa ei tohi migrantide läbikäiguhooviks muutuda. Pilt on illustratiivne.
Ideoloogiline neomarksistide mõjustatud liberalism on oponentidega arvete klaarimiseks loonud rea väidetavaid “foobiaid”, et nende abil inimesi kurjadeks sildistada.
Üheks selliseks “foobiaks” on ksenofoobia, mida nimetatakse ka võõravihaks, kuid “foobia” tähenduseks on pigem hirm kellegi või millegi ees. Aga see selleks, nimetagem seda nii, et pilt selgem oleks.
Ksenofoobia alla on Lääne liberaalses ühiskonnas pandud ka inimeste loomupärane alalhoidlikkus ja ettevaatus kõige võõra suhtes – maailmas pole tõenäoliselt ainsatki rahvast, kes poleks võõraste, sageli just naaberrahvaste vägivaldsete sissetungide all kannatanud.
Praegu liiguvad kogu maailmas väga erinevatest kultuuridest pärit migrandid, kelle arusaamad, mentaliteet, traditsioonid ja kasvatus erinevad eurooplaste omast kardinaalselt (näiteks suhtumises naistesse). Sellisel puhul on mõistlik hoopis “ksenofoobia”, mitte avatus, mis võtab ühiskonnalt turvalisuse.
Vastumeelsusel võõraste suhtes on sügavad ajaloolised juured, mida naljalt ei murra. Näiteks Ungari on rängalt kannatanud türklastest Osmanite kallaletungides, suur osa madjaritest viidi sajandite eest orjadeks ja rahvas mäletab Türgi vastu võidelnuid kangelastena.
Kui nüüd lubada riiki Türgi migrante (keda Saksamaal on 3 miljonit), siis tekib kohe konflikt oma vabadusvõitlust hindavate ungarlaste ja Osmaneid idealiseerivate türklaste vahel, mis on Saksamaalgi tunnetatav samamoodi, nagu meil vastuolu venelastega vaidluses 1944. aasta okupeerimise-vabastamise osas. Ungari rahvuslik valitsus lihtsalt ennetab üht konflikti.
Lääne liberaalid nõuavad, et eurooplased võtaks vastuvaidlematult vastu iga migrandi ning kui inimesed seda ei soovi, tembeldatakse nad rassistideks, ksenofoobideks ja natsionalistideks. Ometigi on inimõigus pigem rahvaste õigus elada turvaliselt omal maal oma kultuurikeskkonnas, mitte õigus maailmas ringi tormata ja teistele oma kombeid peale suruda.
Mitte kellelgil pole õigus tulla ühe rahva kodumaale ja öelda, et võtate nüüd võõrad vastu – pigem on õigus võõraid tõrjuda, kui need vastumeelt on. Keegi ei pea elama keskkonnas, kus võõrad kombed ja arusaamad pidevat depressiooni tekitavad! Liberaalid aga soovivad oma kodu tunde inimestes hävitada.
Sama võib öelda ka nn homofoobia kohta – mehe ja naise suhe on ainuõige, seda nii seksuaalse sobivuse kui ka järeltulijate ehk inimkonna kestmise kaudu. Mitte kellegil pole õigust öelda, et mistahes muud variandid on õigemad ja neid peab tunnustama – kui need ikka ei meeldi, siis ainult mehe-naise suhte hindamine ei tohi kunagi tõrjutav ja karistatav olla.
Kõik see on sedavõrd lihtne, et ei vääri isegi ülekordamist – paraku aga on Lääne liberaalid normaalsuse ebanormaalsuseks muutnud ja vastupidi, ning ikka ja jälle tuleb üle korrata täiesti lihtsad tõed. Inimestel on õigus elada omade keskel ja mehe-naise suhe kui eluandja on ainus õige.