Vilja Kiisler näib mõtlevat EKRE peale sagedamini kui EKRE liikmed ise

Portaal nimetusega „Müürileht“ on teinud pika intervjuu ajakirjanikuna tutvustatava Vilja Kiisleriga, kes lõviosa vastustest pühendab Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Helmetele ja Uutele Uudistele. Parafraseerides geikogukondi, siis näib, et Kiisler mõtleb EKRE-st rohkem kui keskmine EKRE liige ise.

Rääkides ajakirjandusvabadusest ja sõltumatusest, on tähelepanuväärne, et intervjuu sissejuhatus algab tõdemusega, et „praegusest Eesti Päevalehe sõnakast ajakirjanikust on kujunenud aja jooksul EKRE poliitikute ja nende maailmavaate pooldajate üks suurim vaenlane“. Kuidas saab üks vaba ajakirjanik olla mõne maailmavaate vaenlane ja seda väljaandes ka varjamatult levitada?

Kiisler on mõelnud, et tuleks boikoteerida Tre raadiot või Uusi Uudiseid, kuid tunnistab, et see pole võimalik.

„Kas see meeldib meile või mitte – see, mida minister ütleb, on uudis,“ lausus ta, pidades näiteks Uusi Uudiseid head maitset ületavaks. Kui nüüd mõelda, millise vihaga Kiisler, kellelt ajakirjanikuna võiks neutraalsust eeldada, ise oma külalisi ründab, siis pole siin midagi kommenteerida.

Pole ka ime, et Vilja Kiisler on paljude inimeste viha alla sattunud. Nagu ta ise kirjutab, siis juba Äripäevas töötamise ajal luges ta oma sõnul arvamuslugude kommentaariumist, missugune värdjas ta on, talle olevat saadetud ka vägistamis- ja tapmisähvardusi.

Huvitav, kui mitu korda on Vilja Kiisler peeglisse vaadanud ja eneselt küsinud, miks see nii on? Miks see ikka veel nii on? Või miks seda teiste ajakirjanikega ei juhtu, kes teevad oma tööd erapooletult?

Maailmavaatelt peab Vilja Kiisler end liberaalseks parempoolseks, mis on kas sihilik vale või lihtsalt ei saa ta asjadest aru.