Riigikogu majanduskomisjoni liige Kai Rimmel: Eesti Post tuleks jagada kaheks ettevõtteks

Arvamus, Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
Eesti Post

Eesti Post tuleks jagada kaheks ettevõtteks, millest üks läheks erakätesse ja teisest saaks teenindusplatvorm, mille kaudu saab kodanikele vajalikke teenuseid ja kaupu üle Eesti, kirjutab Riigikogu liige Kai Rimmel (EKRE).

 

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Tänaseks on selgeks saanud, et Eesti Posti (EP) senine majandamismudel ei ole jätkusuutlik. Selle üheks tulemuseks on, et mõne aastaga on rahahädas EP võtnud maha ligi tuhat kirjakasti ehk pea pooled. Peamiselt maakohtadest. Ja neidki, mis alles, tühjendatakse harvemini. Samas on Eesti inimestele eluliselt oluline, et EP oleks kliendisõbralik, tõhus ja respekteeritud ettevõte. Seega vajab kogu EP majandamismudel muutmist.

Universaalse postiteenuse (UPT) osutamine on riigi kohustus – Ülemaailmsesse Postiliitu kuuluvatena (sh. Eesti) lepivad omavahelisi tingimusi kokku riigid, mitte postiettevõtted. EP tänase majandusmudeli dilemma on lihtne – kokku on pandud strateegiliselt kasumisuunal toimiv pakiäri ja kahjumisuunal toimiv postiteenuste äri.

Seni on eeldatud, et need kaks tasakaalustavad teineteist ja seeläbi leiab EP juhatus majanduslikult jätkusuutliku sünteesmudeli. Paraku ei ole see õnnestunud ja seda mitte ainult subjektiivsetel põhjustel. Tänu tehtud investeeringutele on EP-l tänaseks hea positsioon klientidele pakkide kättetoimetamisel ja seal edaspidiselt kasumi suurendamisel.

Samas – EP võitis eelmisel aastal universaalse postiteenuse konkursil ainukese osalejana (kas ikka konkursil, kuna konkurente polnud?) riigipoolse pakkumise, millesse oli suur miinus juba sisse kirjutatud. Sellistel tingimustel “konkursi” korraldamist ei saa nimetada omanikupoolseks strateegiliseks suunamiseks. UPT võib EP-le aastatel 2019-2024 tuua kokku 40 miljonit eurot kahjumit.

Valida on kahe majandamismudeli vahel – kas jätkata senisega, seades seejuures üheks eesmärgiks postiteenuste sektori maksimaalse efektiivistamise, või teha EP-st eraldi riigitellimusel sihtfinantseeritud ettevõte ja müüa Omniva vabaturu äridena, näiteks börsile viimisega. Seda pooldavad Isamaa poliitik Sven Sester ja valdkonnaga töiselt kokku puutunud ekspoliitik Meelis Atonen (Äripäev, 25.11.2020).

Samas on poliitiline kartus, et pakiäri erastamine võib viia riigi jaoks UPT kulu kõrgustesse ning see kulu jääks eelarvet painama pikka aega. Seetõttu on ka arvamusi, et EP postiteenuse ja pakiäri võiks ühendada ühtseks teenuseks ning jätta ainult e-arve äri tütarettevõtteks Omniva kaubamärgi alla.

Ettevõtluse taustaga poliitikuna pooldan tänase EP restruktureerimist kaheks ettevõtteks. Kas saaksime näiteks ette kujutada diivaneid tootvat tehast, kus osa mudeleid on küll tarbijasõbralikud, kuid milledele kehtivad regulatsioonid ei tee neid turukõlbulikuks ja nende müügikahjum tuleb kohustuslikus korras katta teiste mudelite tootmisega? Paraku tänane seis EP-s just selline ongi.

Kus tururegulatsiooni toime ei ole ühiskondlikult vastuvõetav, nagu täna UPT puhul näeme, seal tuleb kehtestada riiklik kuluregulatsiooni mehhanism, mis rakenduks EP postiteenuste (mis siis ei saa enam kanda nimetust “postiäri”) jaoks loodavale riiklikule sihtasutusele SA Eesti Postiteenused. Eeldused, et riigile ei hakka ka peale Omniva erastamist langema äraarvamatu finantskoorem, on olemas.

Tuleviku EP võiks olla teenindusplatvorm, mille kaudu saab lisaks postiteenustele ka muid kodanikele vajalikke teenuseid ning kaupu üle Eesti. Teenuskanalid digitaliseeruvad ka postiteenuste valdkonnas, vähendades nõudlust traditsioonilise postkontori järgi. Inimene tuleb postkontorisse kas alternatiivide puudumise või teenuse keerukuse tõttu. Postkontoris osutatavatele teenustele on aga tihtipeale olemas alternatiiv. Täisfunktsionaalsed postkontorid peaksid seetõttu jääma suurematesse kogukondadesse, kus eesmärgiks oleks nende optimaalne jaotus nõudlusele vastavalt. Seejuures tuleb kulude optimeerimise esimese sammuna hinnata eelkõige hajaasustuse piirkondades elavate inimeste liikumismarsruute eesmärgiga leida postiteenuste osutamisel sünergiat juba loodud infrastruktuuri raames, mida inimesed nagunii külastavad (näit. COOP-i jt. maakaupluste võrk).

Minu isiklik arvamus ja ettepanekud: 1. EP viib läbi struktuursed muudatused (võrk eraldi äriks), vaatab üle teenused, kulumudeli ja teostab jõukohased infotehnoloogilised ja logistilised arendused vähendamaks kulusid. 2. Vaadatakse üle õigusaktide muutmise vajadus (MKM ministri määrused) ja otsustatakse postiteenustele esitatavad kvaliteedinõuded koosmõjus omaniku ootustega. Vaadatakse üle Postiseaduse põhimõtted, sh. UPT hinnaregulatsiooni viimine MKM-i pädevusest Konkurentsiameti pädevusse analoogselt elektri, gaasi ja vee regulatsioonidega. 3. Algatatakse Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine.

Kai Rimmel
Riigikogu majanduskomisjoni liige

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused