04.05.2020
Kahtlemata oli koroonaviirus uus nähtus ja ühiskond ei osanud reageerida, aga palju mindi vales suunas seal, kus oleks saanud õigeid otsuseid teha. Pilt on illustratiivne.
Riigi- ja avaliku halduse ametnike töö hindamiseks on mitmeid kriteeriume, ent üks lihtne tunnus ei peta kunagi – kui ameti või riigi aktsiaseltsi juht palkab PR-firma, on tegemist läbipõlemise sündroomiga.
Igal ametil ja riigi äriühingul on oma täpselt piiritletud ülesanded, millega toimetulekul pole mingit seost end PR-spetsialistideks nimetavate tänapäeva alkeemikutega. Kui amet saab ülesannetega hakkama, piisab pressiesindajast, kes avalikkusega kontakti peab. PR abrakatabra, saati veel maksumaksja raha eest, on kurjast.
Selle lihtsa tõe vastu eksinud Terviseameti juht Merike Jürilo peaks võimalikult kiiresti oma läbipõlemist tunnistama ja kabineti võimekamale juhile vabastama. Kui ta tõesti arvab, et käputäis kaasaegseid šamaane aitab trummipõrina ja leelotamisega varjata ameti viimase aja möödalaskmisi, on tegemist äärmiselt naiivse inimesega, kes lihtsalt ei sobi olulise organisatsiooni etteotsa.
Meedia väitel raiskas Terviseamet PR-pundiga lepingut sõlmides 30 000 eurot maksumaksja raha, mis tuleks ameti juhilt tagasi nõuda. Avalikkus ei tohi aktsepteerida kulutusi, mis ei taga tõhusamat tööd, ega motiveeri töötajaid, seda enam, et laristatud raha eest ei saada mingeid väärtusi, kuna PR soolapuhujad ei suuda tegelikkuses parandada mainet ega hõlbustada suhtlust avalikkusega, sest riigiameti kuvandi loomine ei sarnane kahtlase kauba pähemäärimise ega äpardunud äriidee geniaalseks valetamisega, mis üha sagedamini on PR-sahkerdamise ainus eesmärk.
Ameti tööd hindavad kodanikud, kes maksumaksjatena kogu masinavärki rahastavad, selle järgi, kas on täidetud põhieesmärgid, mitte ülemakstud PR-siristajate valju kiidulaulu ammulisui imetledes. Kui Terviseametil on tarvis kriisikommunikatsiooni, tuleks seda ausalt tunnistada, ent ka siis ei too kriisist välja mitte demagoogitsev müügitaktika, vaid eelkõige muudatused juhtimises ja selgemate käsuliinide käivitamine. Kui aga Terviseametis on tegemist tuttavatele hästitasustatud tööotsa kättemängimisega, tuleks läbi auditi sekkuda riigikontrollil ja hämarale tehingule pilk peale heita õiguskaitseorganitel.
Eesti riigis peaks saama normiks, et riigiametites ja avalikus sekrotis pole lubatud PR-teenuse ostmine, sest eraettevõtluse strateegia lihtsalt ei sobi avalikku haldusesse. Milleks tegeleda musta valgeks loitsimisega, kui PR-trikkide asemel võib tugevdada ameti kaadrivalikut ning täpsustada püstitatud eesmärkidele jõudmiseks kasutatavaid teid. Valetada on inetu isegi siis, kui villase viskamist hellitlevalt PR-iks kutsuda.
Soovitaks avalikkusel olla tähelepanelik kõigi nende ametite ja avaliku halduse asutuste juhtide suhtes, kes töötegemise asemel eelistavad PR-krutskeid. Nad on läbipõlenud ja vajavad puhkust. Rohkem tööd ja vähem PR-i!
Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson