Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Saksa-Prantsuse telekanal Arte lavastas rahvuskonservatiivid soolises palgalõhes süüdlasteks

-
04.04.2021
Sooline palgalõhe on nagu päris lõhe, keda paljud näevad veest välja hüppamas, aga tabada ei suuda. Pilt on illustratiivne. (Scanpix)

BNS vahendab ühe kummalise uudise, mis näitab, kuidas ideoloogiliselt laetud võrdsusvõitlused on tegelikult liberaalide kuritahtlikud väljamõeldised. EKRE oli valitsuses alla kahe aasta, aga kogu sooline palgalõhe Eestis on aetud nende kaela.

Nii kirjutab BNS: Saksa-Prantsuse kultuurikanal Arte saatis eetrisse viieminutilise klipi Eesti soolise palgalõhe probleemist, mis on rahvuskonservatiivide hiljutise taandumisega valitsusest õige pisut siiski vähenema hakanud.

“Nimelt on riigikogus üht-teist toimunud. Riigi eesotsas on kaks naist ja ka ministrite kabinetis on pooled naised. Võib olla midagi siiski muutub,” kõneleb kaadritagune tekst.

EKRE-t pole valitsuses vähem kui kolm kuud ja sooline palgalõhe juba väheneb? Kas sooline palgalõhe vähenes siis tänu uue valitsuse naisministrite kõrgele palgale?

Päris kindlasti mõjutab saadet see, et autoriks on keegi Anja Waltereit, kes on ilmselt tulnud otsima just diskrimineerimist ja selle ka leidnud.

“Naised töötavad seal sagedamini kehvalt tasustatavatel ametikohtadel ja neid edutatakse harvem. Siia lisandub mõnede naiste puhul veel see, et nende teenistus on väiksem ainuüksi sellepärast, et nad naised on,” väidab Arte.

Vähemalt viimaste väite puhul tahaks tõesti teada neid Eesti ettevõtteid, kus naistele makstakse sellepärast, et nad on naised. Siis on Pakosta lihtsalt halba tööd teinud.

Tallinna Ülikoolis salvestatud intervjuus ütleb soolise palgalõhe vähendamise projektiga REGE (Reducing the Gender Wage Gap) seotud sotsiaalteadlane Triin Roosalu, et erinevate ettevõtete omanike ja töötajatega tehtud intervjuudest koorus välja nii mõndagi kummalist.

“Jäi kõlama sõnum stiilis “meil pole palgalõhet, sest me pole sellist asja kunagi soovinud”. See, et me peame ennast eeskujulikuks, on üsna oluline teave. Igaüks on küll nõus väitega, et Eestis on suur palgalõhe, aga see pärineb justkui kusagilt mujalt, mitte enda ettevõttest või enda tegevusest,” ütleb Roosalu.

Aga tegelikult nii ju ongi – ka palgalõhe tagaajajad ei ole suutnud leida neid ettevõtjaid, kes teadlikult naistele vähem maksavad. Kogu teema kulgeb mingite abstraktsete palgalõhe tekitajate ümber, aga ei ühtegi selget fakti – et näiteks ettevõte XYZQ, omanik härra Tamm, maksis liinitöölisest mehele 0,5 eurot tunnitasu rohkem kui samas ametis töötavale naisele.

“40 protsenti sellest lõhest on võimalik strukturaalselt põhjendada. Näiteks töötab ebaproportsionaalselt palju naisi madalalt tasustatavates majandusharudes – kassiiride või koristajatena. Ometi eksisteerib palgalõhe ka hästi tasustatavates harudes, selgeimalt finantssektoris. Suurem osa naisi jääb seal pidama kas madalamatele palgatasemetele või siis makstakse neile sama töö eest vähem palka kui meestele,” väidab Arte.

Siit selgub, et osa palgalõhest tuleb siiski sellest, et naised on tööl madalalttasustatavatel ametikohtadel. Jällegi – sel juhul tuleb majandus ümber struktueerida ja luua neile paremad töökohad. Viimane lauseosa aga viitab taas kellegi kuritahtlikkusele.

Kogu Arte lugu on selge poliitiline tellimus. “Kui me räägime veel siin poliitilisest poolest, siis muutused on võrreldes eelmise valitsusega selgelt tuntavad,” räägib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo nõustaja Toomas Kasemaa. “Varem oli meil valitsuskoalitsioonis väga rahvuskonservatiivne partei. Nüüdseks aga on ühiskondlik toon naiste õiguste suhtes täiesti teiseks läinud.”

Ehk räägib Kasemaa kogu Eestile, kuidas suutis EKRE koos Keskerakonna ja Isamaaga valitsedes väidetavalt palgalõhe naiste kahjuks kallutada, seda ainult kahe aastaga? Ja kuidas on Kaja Kallas paari kuuga suutnud midagi murda?

Tegelikult on väidetav palgalõhe kogu aeg ja kõigi valitsuse aegu olemas olnud ning järjekindlalt vähenenud.

“Eesti on endale võtnud eesmärgiks meeste ja naiste palgaerinevusi uurida,” ütleb Waltereit Tallinna Ülikooli ees salvestatud stand up’is. “Alates 2019. aastast on käimas laiaulatuslik sotsiaalministeeriumi tellitud uuring, mis peab välja selgitama nii palgalõhe põhjused kui ka võimalused selle probleemi vastu midagi ette võtta.”

2019. aastal oli EKRE valitsuses ja siis algatati laialdane soolise palgalõhe uuring – järelikult oli sooline palgalõhe juba pikalt olemas, ka Ansipi, Rõivase ja Jüri Ratase esimese valitsuse aegadel. See pole tekkinud EKRE võimuloleku ajal ja varem ei olnud rahvuskonservatiividel võimust eemal olles mingit võimalust palgalõhet tekitada – seega on kogu jutt täielik jama.

Vaatame aegu enne EKRE valitsuse olekut.

ERR (16.10. 2019) kirjutab 2018. aasta kohta, mil võimul olid Keskerakond, sotsid ja Isamaa: “Mullu oli palgalõhe naiste ja meeste vahel kõikidel tegevusaladel: naistöötajate brutotunnitasu oli 2018. aasta oktoobris 18,7 protsenti madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsenti, ent mõnel elualal lõhe hoopis suurenes.”

Laupäev, 3. märts 2018, sotsiaalministeerium: “Eurostati äsja avaldatud uuringust selgub, et 2016. aastal oli Eestis sooline palgalõhe 25,3%, mis on üle pooleteise protsendipunkti väiksem kui 2015. aastal.  Veel paar aastat tagasi ulatus sooline palgalõhe Eestis ligi 30%-ni, kuid viimase paari aastaga on see mõõdukas tempos vähenenud.”

Nagu näha, on palgalõhe Eestis olnud probleemiks ammu enne EKRE-t, seda nii Reformierakonna, Keskerakonna, sotside kui IRL-i valitsedes ja see on pidevalt vähenenud. Arte aga väidab, et soolise palgalõhe olevat tekitanud EKRE. Seega täielik laim – prantsuse ja saksa liberaalid püstitavad Eestis barrikaade.

“Väidetavalt on kõige keerulisem muuta sissetallatud konservatiivseid vaateid. Aga pärast jaanuarikuist valitsusevahetust puhuvad juba teised tuuled,” väidab Waltereit.

Sellega pannakse paika, et palgalõhet põhjustavat konservatiivsed vaated – kas saab olla midagi veel selgemalt ideoloogilist? Liberaalid kultturimarksistlikust Artest on taas pahatahtlikkusest tegelikkust võltsinud.