“Samost ja Ruussaar”: Anvelt ja teised poliitikud valetavad, kui väidavad, et terror ei ole sisserändega seotud

Vikerraadio jutusaates “Samost ja Ruusaar” kutsusid ERR-i veebiuudiste toimetuse juhataja Anvar Samost ja Ainar Ruussaar väga selgesõnaliselt Eesti ja Euroopa poliitikuid mõistusele: kontrollimatu islamimigratsioon ei saa jätkuda, sellele tuleb panna üheselt mõistetav punkt. “Mõnede poliitikute jutud, et rünnakutel ei ole migratsiooniga mingit seost, on lihtsalt vale,” lajatas Samost.

Kahe lapse Ainar Ruussaar tunnistas, et ta ei suuda mõista, mis peab toimuma 18aastase marokolasest poisinolgi peas, kes läheb ja lõikab lapsekäruga jalutaval noorel naisel selja tagant kõri läbi. “See ongi midagi sellist, mis ükski normaalne inimene ei saagi kunagi mõista,” lisas Samost.

Kõva reisisell Ruussaar rääkis seepeale kahe aasta taguse loo oma elust. “Ma ei ole sellest kunagi kõva häälega rääkinud, aga nüüd on selleks viimane aeg. Otsustasime perega, et läheme seljakotid seljas Marokosse ja vaatame seal pisut ringi. Hotelle eelnevalt ei broneeri, ühegi turismifirma buss meile vastu ei tule, vaatame ise, kuidas hakkama saame. Ja teate, kui siin Euroopas proovib osa inimesi sisserännanutega ikka väga sõbralik olla, siis meisse, kes me ei jäänud ju sinna elama, suhtuti jahedalt, et mitte öelda vaenulikult, sest me ei olnud ju moslemid ega käitunud nagu moslemid,” märkis Ruussaar.

Samosti sõnul ei olnud Turus lapsekäru lõkkaval noorel naisel kõri läbi lõiganud marokolasel mingit õigust Soomes viibida. Marokolane tuli Soome eelmisel aastal, Soome riik ei andnud talle elamisluba, kuid nolk jõlkus jätkuvalt Turu tänavatel ringi. Soome riik ei olnud teda ka vägisi Põhja-Aafrikasse tagasi saatnud.

“Need jutud, mida siin mõned poliitikud ajavad – kaasa arvatud siseminister Andres Anvelt -, et rünnakud ei ole seotud massilise sisserändekriisiga, vabandage väga, on lihtsalt valed. Pelgalt faktilised asjaolud näitavad, et praktiliselt kõik terrorirünnakud on seotud justnimelt massiimmigratsiooniga,” rõhutas Samost.

Samost tunnustas ka Eesti otsust siiski mingilgi moel kontrollida Eestisse jõudnud nn pagulaste tausta. “Erinevalt Soomest või mõnest muust immigrantide sõbralikust riigist, kus võeti vastu ka inimesi, kelle taust oli täiesti teadmata, sest nad olid oma dokumendid kas ära visanud või peitnud, püüdsid Eesti politseinud võimaluste piires ikkagi mingit selgust saada. Näiteks ei lubata Eestisse pagulasi Itaalia laagritest,” rääkis Samost.

Mõlemad ajakirjanikud rõhutasid, et geograafilise läheduse – ja mitte ainult – tõttu puudutas neid Soome rünnak väga. “Euroopas ei ole enam turvaline. Eestil võiks EL-i praeguse eesistujana olla motivatsioon seda olukorda muuta. Senisel moel ei ole lihtsalt võimalik jätkata,” lõpetas Samost.