Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Seksuaalõpe väikelastele – hoiame selle hulluse Eestist eemal!

-
27.12.2019
Kadri Vilba
© UU

Euroopa Liidus on välja töötatud seksuaalhariduse juhendid, mis soovitavad hakata andma seksuaalõpetust lasteaia- ja algkoolilastele. Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik ja kolme lapse ema Kadri Vilba kutsub laste varaseid seksualiseerijaid mõistusele.

Lääne-Euroopa koolides võeti seksuaalõpe ainekavasse 1970-ndatel, kui toimus suur seksuaalrevolutsioon. Muutunud seksuaalkäitumine oli viinud selleni, et teismelistele oli vaja õpetada, kuidas kaitsta ennast soovimatu raseduse, suguhaiguste ja seksuaalse väärkasutamise eest. See kõik on õige ja vajalik, kuid viimase kümne aasta jooksul on paljude lapsevanemate ja konservatiivse maailmavaatega inimeste hinnangul seksuaalõpetusega liiale mindud.

Euroopa seksuaalhariduse standard

Õppe ühtlustamiseks EL-i liikmesriikides on loodud Euroopa seksuaalhariduse standardid poliitikakujundajatele, haridus- ja tervishoiuasutustele ja teistele spetsialistidele.

Eesti keeles on dokumendi avaldanud Eesti Seksuaaltervise Liit 2015. aastal. Standardi eesmärgiks on aidata kaasa nn holistilise seksuaalhariduse levikule. Holistilise maailmavaate järgi on seksuaalsus inimese potentsiaali osa, inimeseks olemise keskne aspekt kogu elu jooksul ning see ei ole piiratud vanusega. Teisisõnu, seksuaalsus on tõstetud inimeseks olemise juures kesksele ja olulisimale kohale juba imikueast saadik.

Standard ütleb, et seksuaalharidus algab varases lapseeas ning kestab kogu elu. Keskendutakse peamiselt seksuaalsusele kui inimese positiivsele potentsiaalile ning rahulolu ja naudingu allikale. Veelgi enam – standardi järgi algab seksuaalkäitumisega seotud tunnete ja tajude areng juba enne sündi. Autorite sõnul väidavad psühholoogid, et lapsed sünnivadki juba seksuaalsete olenditena. Absoluutselt kõike, mida inimene teeb, tõlgendatakse seksuaalsuse kaudu, näiteks olla seksuaalne akt ka see, kui ema toidab last rinnaga. Teisisõnu, rinnaga toitmine ei olevat mitte lapse näljatunde kustutamine, vaid lapse seksuaalsuse rahuldamine. Standardis küsitakse, miks peaks seksuaalharidus algama juba enne nelja-aastaseks saamist, ning sealsamas ka vastatakse – sest laps on algusest peale seksuaalne olend.

Standard kirjutab ette, mida peaks erinevas vanuses lastele õpetama. 0–4 aasta vanustele tuleb tutvustada selliseid teemasid nagu rasedus, sünd ja lapsed, selgitama inimese soojätkamise põhialuseid ehk kust lapsed tulevad. Seksuaalsuse valdkonnas on vaja selgeks saada meeldiv tunne ja nauding oma keha ja suguelundite puudutamisest ning peab õpetama erinevat tüüpi armastusi ja suhteid ning erinevaid peresuhteid.

Vanuses 4–6 peab kummutama soojätkamisega seotud müüte (kurg tõi lapse), tutvustama soojätkamise põhialuseid, rasedust ja sündi. Laps peab selgeks saama, et oma keha puudutamine on meeldiv ja nauditav, ta peab avastama oma suguelundeid ning õppima seksuaalsuse tähendust ja selle väljendamist. Samuti peab laps tundma selliseid seksuaalseid tundeid nagu lähedus, nauding ja erutus. Selles vanuses on vaja selgeks õpetada ka samasoolised suhted ning sõprus ja armastus samast soost inimeste vastu.

Vanuses 6–9 tuleb lapsed kurssi viia menstruatsiooni ja seemnepurskega; selgeks teha valikud seoses raseduse ja lapsevanemaks olemisega ning erinevad viljastumise viisid. Nad peavad teadma eneserahuldamisest ning seksuaalvahekorrast ja ära õppima suguhaigused.

Juhendmaterjal lasteaedadele

Lisaks on Tervise Arengu Instituudi tellimusel antud 2018. aastal välja juhendmaterjal seksuaalõppe läbiviimiseks lasteaedades „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus“.

Juhend räägib põhjalikult unnutamisest ehk laste eneserahuldamisest. Muu hulgas sedastab juhend: „Seejärel selgitatakse lastele enda suguelundite meeldiva puudutamise põhimõtet: see on lubatav, kuid seda on sobiv teha omaette olles. Laste puhul pole suguelundite puudutamine kantud seksuaalsest ihast, vaid pigem eneserahustamise ja turvatunde saavutamise vajadusest. Eesti keeles on kasutusel ka sõna „unnutamine“, mis tuleneb sõnadest „uni“ ja „rahustamine“. Toetuge järgnevale lõigule ning selgitage lastele, et mõnele lapsele on meeldiv enda suguelundeid puudutada. /…/ Mõnele inimesele ei meeldi, kui te puudutate nende nähes mõnda konkreetset kehaosa, nagu näiteks suguelundeid. Mõni inimene saab selle peale lausa pahaseks ning ütleb, et see on halb. See on veider, kuna tegelikult on see täiesti loomulik. See on sinu enda keha. Enda keha katsumine ei ole halb ega imelik.“

Seksuaalõpet ei ole lasteaedadesse vaja

Kas Eesti seksuaalpoliitika peaks nendest standarditest ja juhenditest lähtuma? Austraalias asuva Charles Sturti ülikooli eetika õppejõud Emma Rush on pikalt tegelenud laste varase seksualiseerimise teemadega. Tema läbiviidud uuringud näitavad, et seksualiseeritud lastel on tervisliku kehapildi ja enesehinnangu kujunemine kahjustatud, ka ei keskendu nad hästi eakohastele arengutegevustele, see aga mõjutab omakorda kõiki lapse arenguaspekte. Samuti soodustab varane seksualiseeritus pedofiilide ohvriks langemist.

Eesti kasvatusteadlane Maie Tuulik põrutab Õpetajate Lehes ilmunud artiklis „See on liig mis liig!“, et lastel tuleb lasta olla lapsed! Ta tuletab meelde, et lasteaiad töötavad riikliku õppekava alusel ning selle raames arendatakse nii tunnetus-, sotsiaalseid kui ka enesekohaseid oskusi ja lisab juurde, et lugenud Tartu Postimehest ideed seksuaalkasvatuse alustamiseks juba lasteaias, oli ta pigem pahane, et selline lugu üldse lehte sattus. Tuulik kiidab lapsevanemaid ja lasteaiaõpetajaid, kes ütlevad, et lasteaeda pole sellist seksuaalkasvatust vaja, sest seda õpetatakse tervise- ja tundekasvatuse raames niikuinii. Tema sõnul on just emad-isad need, kes oma väikelapsi selles valdkonnas suunavad ja õpetavad.

Ei unnutamise õpetamisele!

EKRE ei toeta laste seksualiseerimist liigvarase seksuaalõppe kaudu. Vajadusel tuleb koolitada õpetajaid ja lapsevanemaid, kuid jätta lastele nende lapsepõlv. Rinnaga toitmine ei ole seksuaalne akt, kaheaastane ei pea teadma soo jätkamise põhialuseid ega kuueaastane, mis on seemnepurse. Need ei ole eakohased teadmised. Seksuaalsus on iga inimese sügavalt isiklik asi, ka väikelapsel. On normaalne, et laps teab kehaosade nimetusi, kuid neid ei pea õpetama suures rühmas. Intiimsete teemade käsitlemine suures grupis võib lõhkuda lapse loomuliku sündsustunde ja, vastupidi soovitule, mõjuda just piinlikult.

See, et lapsed ennast katsuvad, ei tähenda, et sellele peaks ekstra tähelepanu pöörama ning sellist käitumist õpetamisega kinnistama. Kui lapsele õpetatakse, et enda katsumine on hea, siis miks peaks ta ütlema ’ei’ täiskasvanule, kes teda katsub? Ta ju teab, et see on hea. Unnutamise õpetamine muudab lapsed kergeks saagiks pedofiilidele ja see on täiesti lubamatu.
Seksuaalsus ei ole ainus inimeseks olemise põhialus, nagu jääb kõlama praegustest juhendmaterjalidest. Lastele on vaja õpetada enese- ja teiste austamist, moraali, kõlbelist käitumist ning eetikat. Alles seejärel saab võtta ette seksuaalõpetuse, kuid siis tõesti juba eakohaselt ning kooskõlas terve mõistusega.

Kadri Vilba
Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik
kolme lapse ema