“Seltsimees ajakirjanik” Toomas Sildam kaasas vihapursetesse valitsuse vastu Valgevene teema

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Paljud ERR-i ajakirjanikud on pigem ideoloogilised politrukid. Pilt on illustratiivne.

Vasakpoolne ajakirjanik Toomas Sildam on võtnud valitsusvastase rünnaku teemaks väidetavalt ükskõikse suhtumise Valgevenesse, mis väljendub pealkirjas “EKRE juhtide tõrksus takistab Ratase valitsust valgevenelasi abistamast.”

“Ent Läti, Leedu, Poola ja isegi Ukraina kombel ei ole Eesti valitsus otsustanud avada piiri Valgevene režiimi poolt tagakiusatute vastuvõtmiseks, sealsetele tudengitele õppimisvõimaluste andmist ja ka nende edukatele IT-firmadele lihtsal viisil uue kodu pakkumist,” süüdistab vasakajakirjanik.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Alustuseks tasub märkida, et kui üks erakond otsustab oma rahvust, rahvusriiklust ja kultuuriruumi päästa, siis ei saa seda kuidagi ja kunagi teha eranditega – et kui mistahes maal on suur sisepoliitiline kriis, siis avame kõigest hoolimata kõigile piirid. Sellega nullitaksegi kogu idee ära – eriti venestamisohuga Eestisse venekeelseid valgevenelasi riiki lubades. Ukraina juba on rändelemmikute hulgas, nüüd lisandub Valgevene, tulevikus ehk Moldova, Aserbaidžaan, Türkmenistan…

Sildam vahendab anonüümse valitsusametniku sõnu: “Varsti juba kaks kuud on siit-sealt tehtud ettepanekuid või mõttepoegi [valgevenelaste toetamiseks], aga midagi pole otsustatud. Piinlik, kui mõelda Eesti riiklikule empaatiale Gruusia või Ukraina sündmuste ajal [2008 ja 2014] ja sellele, kuidas me siis olime valmis grusiine või ukrainlasi aitama.”

Tegu on selge demagoogiaga. Eesti aitas Gruusiat ülioluliselt rahvusvahelise diplomaatia kaudu, kuid mitte gruusia migratsiooni siialubamisega. Krimmi ja Donbassi kriisi alguses tegeldi samuti diplomaatilise abiga, sanktsioonide ja hukkamõistvate avaldustega, kuid Krimmi IT-firmasid, tudengeid ja poliitikuid siia küll ei kutsutud.

Ukraina puhul tegi viisavabaduse EL, kuid taas – üks asi on riike naabri agressiooni vastu võitlemises toetada, teine asi nende puhast majandusmigratsiooni ehk nende palgavaeseid vastu võtta. Need on erinevad asjad, mida seltsimees Sildam üritab populistlikult kokku viia.

Sildam tunnistab, et Eesti valitsus on teinud välispoliitilisi avaldusi (“Lukašenko on kaotanud legitiimsuse”), eraldanud Valgevene kodanikuühiskonna toetuseks 100 000 eurot või ühinenud Balti riikide sanktsioonipoliitikaga, kus personaalsete sanktsioonide alla pandi ka Lukašenko.

Vasakliberaalid on ikka rõhutanud, et Eesti peaks tegutsema EL-i raames: nüüd ongi Euroopa Liit teatanud, et ei tunnusta Aleksandr Lukašenkat Valgevene presidendina ja peab augustis peetud valimisi ja sel nädalal toimunud ametissevannutamist ebademokraatlikeks. See on ka Eesti sõnum ja milleks on vaja eraldi samu sõnu teha?

Eesti ei peaks mingil juhul forsseerima migratsiooni Valgevenest, lastes siia voolata suurel põgenike massil, mis uputab siinse niigi venekeelestuva keskkonna uute slaavlastega, lisaks ka sotsiaalsüsteemi koormates. Valgevenelased peavad ise oma riigi saatuse enda kätte võtma ja tagama selle, et parema elu saavad nad luua Lukašenkata Valgevenemaal.

“Leedu, Poola ja Ukraina presidendid tegid möödunud nädalal EL-ile ettepaneku algatada ulatuslik Valgevene abistamispakt,” vihjab Sildam. Siinkohal tasub meenutada, et ka Valgevene enda opositsioon on palunud mitte kiirustada selliste abistamistega – need annavad Lukašenkale aluse väita, et kogu tema-vastane ülestõus on Lääne suunatav ja rahastatav. Valgevene opositsioon: EL-i raha meile annaks trumbi Lukašenkole

Sildam vahendab ka siseminister Mart Helme sõnu, mille kohaselt ei saa Eesti võtta kogu maailma valu enda kanda, seda enda koju tuues – Valgevene on 7-8 korda suurema elanikkonnaga kui on Eesti. Sildam ise aga propageerib eht vasakliberaalina seda, et kõik peaksid kogu maailma enda rinnale haarama, ka siis, kui endalgi on raske.

Tegelikult on seltsimees Sildami loost raske leida muud iva kui EKRE süüdistamine – ta tunnistab, et valitsus on midagi Valgevene heaks teinud, pakub välja, et võiks rohkem, haarab mängu von der Leyeni ja maandub ikka EKRE väidetava ükskõiksuse juures.

Eraldi tasub ära märkida Sildami ajakirjanduslikku stiili: peamised allikad on anonüümsed: “tõdes üks ametnikest eravestluses”, “selgitas üks võimupoliitikutest”, “tunnistas kõrge valitsusametnik” – ilmselt on kõigi nende ametnike ja poliitikute nime taga keegi seltsimees Kristjan.

Täiendatud: Valitsus otsustas neljapäeval eraldada välisministeeriumile reservist 100 000 eurot, et toetada Valgevene kodanikuühiskonda, vaba ajakirjandust ning annab psühholoogilist abi valitseva režiimi vägivalla all kannatanutele.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused