“Slava Ukraini” ei taha olmetasandil eriti töötada

Sotsiaalmeedias lööb laineid uudis, kuidas ukrainlased on siinsete kõrgete üürihindade üle nii nördinud, et tahavad sõdivale kodumaale tagasi minna, süüdistades samas Eesti riiki tekkinud olukorras.

See on koht, kus eestlased võivad öelda, et ärge virisege – mujalt Eestist Tallinnasse kolinud eestlased ja teised Eesti kodanikud maksavad pealinnas samasugust üürikirvehinda, et ajab ägisema.

Samas on ukrainlastel õigus süüdistada Reformierakonda ja Kaja Kallast, kes surusid läbi välismaalaste seaduse, mille kohaselt võibki ukrainlastele maksta väiksemat palka – kui nad leiavadki siin töö, siis nöörib Eesti ettevõtja neid riigi loal nagunii, sellepärast ju odavtööjõu sissevedu endisest Nõukogude Liidust algatatigi.

Kogu tänapäevane liberaalne rändepoliitika on kuidagi äraspidine – kuigi kõik pagulased võetakse suuresõnaliselt vastu, jätavad pseudoliberaalid nad ruttu saatuse või maksumaksja hoolde.

Liberaalses maailmas on pagulastest tehtud mingi priviligeeritud klass, mis ei meenuta kuidagi aegu, mil Ameerikasse jõudnud väljarändajad sõitsid vankritega läbi indiaanlasi täis preeriate ja hõlvasid Läänes ise maid, kui see õnnestus – keegi neid ei poputanud. Ülem-Suetuki ja teisi Siberi eesti külasid asustanud inimeste järeltulijad meenutavad, et esimene talv elati üle muldonnides. Täna aga ründavad aafriklased Hispaania Melillat ja Ceutat ning üle tara jõudnuna nõuavad kohe eurodepakki, korteri- ja autovõtit.

Kaks suve tagasi kiideti ukraina maasikorjajaid taevani, aga nüüd, kus neid kogu Eesti täis on, ei kipu keegi neist põldudele, samas ei tunne keegi enam ka “eelista ukrainamaist”-maasikakasvatajatele kaasa – nagu ennustati, on nemad ainsad “maasikasõja” kaotajad.

Mis aga puutub kõrgete üürihindade üle nördinud ukrainlastesse, siis nagu märgib üks kommentaator, väljendavad nad oma viha peamiselt vene keeles.

Reformierakond ja odavtööjõule orienteeritud ettevõtjad mitte ainult ei venesta NLKP poliitikat jätkates Eestit, vaid loovad siia ka sovjetliku mentaliteediga töökeskkonna ning hävitavad Eesti kui kõrgtehnoloogiliselt kiiresti areneva riigi maine.

UU