Surrogaatemadus – järgmine proovikivi riigi suveräänsusele

Eesti riik ei saa suveräänsena püsida, kui tema seadused siin ülimuslikud pole.

EKRE liige Kuusalust Kenno Põldsam arutleb oma arvamusloos sellel nädalal üheks kuumemaks teemaks tõusnud surrogaatemaduse üle.

“Ja ongi käes – igapäeva poliitika jälgijale ei saanud ometi üllatusena tulla, et „surrogaatemadus“ meil päevakorda tuleb. Nagu seitsme aasta tagune Liibüa pommitamine põhjustas kaudselt rändekriisi; nagu kooseluseaduse päevil ennustati sodomiitliku abielu läbisurumist, on ka see nähtus vaikselt pead tõstmas, ja nüüd võiks ju panuse teha polügaamia kohaldamisele Eesti õigusruumis. Mis on surrogaatemadus?

Ma ei hakkagi keerutama ja ütlen kohe välja, et too „surrogaatemadus“ on eufemism – ilustav ja pehmendav väljend ebasündsale, nagu „homoabielu“ on ilustav väljend sodomiitlikule kooselule või „polügaamia“ on ilustav väljend hooramisele. Ennustavalt võin väita, et kramplikult püütakse seda mõnede ekspertide poolt esitleda kui lahendust rahvastikukriisile, nagu ka sisserännet kolmandatest riikidest, samal ajal vaadates mööda probleemist, et riik ise rahastab valikaborti.

Kuulates TV3 uudiste lõiku, kus meie valitsusjuht Jüri Ratas „surrogaatemaduse“ teemat parlamendi saalis kommenteeris, tundsin kerget nördimust, aga vaid kerget, sest mida on oodata poliitikult, kes tunneb end laval nagu poliitiline pantvang – tal puudub põhimõttekindlus ja rusikas, millega lauale virutada, kui seda peaks vaja minema.

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Postimehe stuudios antud intervjuus, et ta (pannes tähele tema mina-vormi) ei toeta nn surrogaatemaduse praktiseerimist ning et see olevat suhteliselt uus nähtus. Ma ütleksin selle peale, et – ei usu erakond Isamaa valimiseelseid seisukohti ning suhteliselt uus asi saab olema vana IRL jaoks XIV Riigikogu koosseisust välja jäämine. Erakond Isamaa pole see jõud kes tuleb rääkima sotsiaalkonservatiivsetel teemadel, kui ta pole nende viimased neli aastat seisnud. Või on? Ei – meie eestlased ei saa enam leppida vähemaga, kui kõige paremaga. Me ei taha odavat võltsingut, vaid ehtsat ja ausat poliitilist jõudu.

Siinsamas on annetajate toel tegutsev SAPTK, kes on parteideülene ning omab konservatiivide seas ka moraalset autoriteeti, rääkinud juba viimased aastad vahel valusatel, ent olulistel teemadel. Möödunud kolmapäeval portaal Objektiivis olnud Fookuse saade käsitles „asendusemaduse“ teemat, kus SAPTK ühe asutaja Varro Vooglaiu sõnul ei tohiks meie riik aktsepteerida välismaal sõlmitud lapseostu. See tehing ei kuulu meie õigussüsteemis tunnustamisele, sest on vastuolus avaliku korraga, nende elementaarsete õigussüsteemi aluseks olevatele põhimõtetega, millele kogu meie õiguskord rajaneb – elementaarne fundamentaalne printsiip.

Siinkohal tegi juristiharidusega härra Vooglaid saateeetris ettepaneku parlamendi liikmetele, et üle tuleks vaadata kehtiv õigus ja algatada eelnõu, et see printsiip oleks veel selgemalt sätestatud – kui ei saa Eestis osta omale lapsi, siis ei tohi meie õigussüsteem tunnustada ka välismaal tehtud lapseostutehingut.

Saate teises pooles märkis uudiste- ja arvamustoimetaja Markus Järvi veel lisaks, et rahvusvaheline eraõigusseadus on olnud juba mitmed korrad löögi all, kui nii nimetatud homoabielu või vastavaid kooslusi on sõlmitud Rootsis ja mujal välismaal, ning neid on kohaldatud meil Eestis vastuolus rahvusvahelise eraõigusseadusele.

Rahvusvahelise eraõigusseaduse seitsmendas paragrahvis on kirjas et välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Härra Järvi sõnul ei ole võimalik enam rohkem avaliku korraga vastuollu minna, kui lapse ostu ja müümise ning „asendusemaduse“ puhul.

§ 132. Ebaseaduslik asendusemadus – võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda – karistatakse rahalise karistusega.

§ 173. Lapse müümine ja ostmine
(1) Lapse müümise või ostmise eest – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahalise karistusega.

§ 7. Avalik kord
Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust.

Ma näen, et probleemi kese pole mitte Eestis keelatud asendusemadus, vaid: 1) allaheitlikus õigussüsteemis – suveräänsuspuue, mis kohaldab või plaanib kohaldada välismaal sõlmitud tehinguid meie õigussüsteemiga s.h asendusemaduse; 2) soov näha tulevikus asendusemadust järgmise päästerõngana rahvastikukriisi lahendusena.

Seega on meie Riigikogu liikmetel siin mõtlemiskoht. Kui Eesti kodanik teostab välismaal lapse või isegi täiskasvanud orja ostu, siis ei saa ega tohi Eesti Vabariigi õigusruum seda aktsepteerida. Lõppude lõpuks on Eesti põhiseaduse kohaselt jätkuvalt suverääne riik ning siin maksab ennekõike Eesti seadus. Ja meie, eestlased, oleme siin maal peremehed ning teeme siin oma seadused ise.”

Kommentaarid