Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Tasuva riigiameti ahvatlus – Vaheri saaga taustal

-
17.08.2019
Politsei reakoosseis saab praeguse valitsuse poolt täieliku toetuse, kuid mures tundub olevat poliitiliselt laetud politseibürokraatia. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson kirjutab PPA peadirektori näite varal sellest, kuidas ametnikud üritavad bürokraatiaaparaadi kärpimist vältida süüdistustega, nagu mindaks tõsiste töötegijate kallale.

“Aastaid on räägitud sellest, et riigiametnike ülepaisutatud armee ülalpidamine käib maksumaksjale üle jõu ning pärsib majanduse arengut, olles ühelt poolt veduriks palgarallile, teisalt luues ebavõrdse olukorra avaliku- ja erasektori tasustamises sarnase töö eest.

Riigireform, mis kaotaks avalikus sektoris kuluka dubleerimise ning lõpetaks liigse paberimajanduse, on olnud mitmetel valimistel lubaduste esireas. Nüüd, mil valitsuskoalitsioon räägib vajadusest ministeeriumides ja ametites kulutusi koomale tõmmata, püüavad osavad tippametnikud plaani diskrediteerida, et kindlustada endale tulevikuski võimalus sama lahedalt kulutada kui seni.

Milleks muuks pidada PPA juhi Elmar Vaheri kiirustades ameti siselisti paistatud hädaldamist, otsekui nõuaks valitsus politseinike koondamist? Tegemist on ilmselge valega, mida eetikakriisis asjapulk kasutab ajakirjanduse peksupoisiks tehtud siseministri ja laiemalt kogu valitsuse mustamiseks, sihiga võidelda endale välja parem positsioon eelarveläbirääkimisel.

Politseinike koondamisest pole juttugi

Nagu valitsuse poolsetest selgitustest järeldub, pole Vaherilt keegi politseinike koondamist nõudnud. Sisulise tööga tegelevaid politseinikke on niigi vähe ning tublimate palka tuleks pigem tõsta. Kui kellegi eksistents PPAs kahtluse alla seada, siis on see paberitööd vihtuvate kontorirottide ja arenguspetsialistide armee, kelle saavutused politsei efektiivsuse tõstmisel ning politseinike nähtavaks tegemisel on selgelt tagasihoidlikud.

Kui mõni ameti juhi nõunikest omaks tõepoolest kõrge palga väärilist ajupotentsiaali, oleks ta tööandjale selgitanud, et raha kokkuhoiu ainus võimalus pole niigi napi politseinike arvu vähendamine, vaid ameti töö efektiivsemaks muutmine, juhtkonna kulude kokkutõmbamine ning erinevatele mitte just kõige säravamaid tulemusi andvatele projektidele kuluvate vahendite suunamine politseinike juurdepalkamiseks ning tänavail tublit tööd tegevatele politseinikele parema palga maksmiseks.

Kahjuks on PPA juhtkond enda mõttepotenstsiaali ammendanud ning kangekaelselt nähakse ainsa kokkuhoiuvõimalusena koondamist. Pole keeruline ennustada, et koondatavate nimekirja satuksid eelkõige tippjuhtkonna tegevusse kriitiliselt suhtuvad politseinikud.

Vaheri avaldus paneb mõtlema, kui kaua võib Eesti mõistes ulmepalgalisele tippjuhile andestada otsekui kogemata lendulastud valesid ja vastutöötamist valitsusele? Seda enam, et kahjuks on sama mees diskrediteerinud politsei mainet varemgi.

Ministeeriumid ja ametid vajavad uut vaadet

Poliitikud võivadki jääda lobisema riigireformist ja avaliku sektori kulude kokkuhoiust. Pelgalt kontorite kolimise ja palvega rahaga edaspidi mitte nii pillavalt ringi käia, olukorda ei paranda. Ajal, mil haigekassa ei suuda maksta ravivajavate laste kalleid ravimeid ning Maailma toiduprogrammi näljakaardil on Eesti lähipiirkonnas ainus riik, kus kuni 5% elanikest kannatab alatoitluse käes, pole õigustatud maksta avaliku sektori tippjuhtidele megapalka, vaadates samas läbi sõrmede nende vallatustele ja ilmutades jõuetust lõpetamaks ametkondlike vahendite väärkasutust.

Olgu Vaheri juhtum valitsusele äratuseks ning signaaliks, et avalikus sektoris tuleb kiiremas korras viia läbi kulude tulemuslikkuse analüüs. Peab lõpetama nn asendustegevused, kaotama paralleelinstitutsioonid, kahandama bürokraatiat ning kaardistama tippametnike, nõunike ja keskastmejuhtide töö tulemuslikkuse.

Meie riigi avalik sektor on stagnatsiooniaastatel põhjendamatult paisunud. Juhtivad ametnikud on selle asemel, et kindlustada ministeeriumi või ametkonna poolne riigi ootuste tõhus ning samas vähem kulusid nõudev täitmine, omandanud oskuse, kuidas toimida riigina riigis.

Opositsiooni algatatud valitsuskoalitsiooni lauskriitika taustal tuleb eraldada terad sõkaldest, jätkates koostööd nende ametnikega, kellel on tahtmist otsida uusi lahendusi töö tõhustamisel ning loobuda neist, kes näevad ainsat võimalust ametkonna kulude kokkuhoiuks alluvate pitsitamises. Ja miks tippjuht ei peaks ülbitsema, kui seni on kõigist riigiaparaadi reformimiskatsetest võitjana välja tuldud?

Jääb üle vaid loota, et valitsus ei lase kavalpeadest vaheritel end rööpast välja viia ning seekord tõmmatakse riigiaparaadi põhjendamatud kulud tõepoolest koomale ja avalik sektor ei näe edaspidi oma ülesannet mitte bürokraatia kasvatamises, vaid riigi parema toimimise kindlustamises ja kodanikkonnale odavama samas parema teenuse osutamises väiksemate juhtimiskuludega.

Kindlasti on ka Elmar Vaherile olemas vääriline mantlipärija, kes ei kohku tagasi PPAd reformimast, ent seda tublit tööd tegevaid politseinikke hundipassi andmisega hirmutamata.”